Soome keskpanga asejuht: kriisi ohud tulevad taas laenuturult

Soome keskpanga asejuhi Marja Nykäneni hinnangul saab järgmise kriisi riske maandada pangandussektori läbipaistvuse ja rahatarkuse kasvatamisega. Samuti Soome finantsinspektsiooni nõukogu esimehe rolli täitev Nykänen märkis, et ka järelevalvemeetodid peavad käima ajaga kaasas.   Foto: Karoliina Vuorenmäki
Allan Rajavee • 23. november 2018
Jaga lugu:

Skandinaavia pangad on õppinud kümne aasta tagusest majanduslangusest palju, kuid järgmise madalseisu põhjused saavad olema hoopis teistsugused, mistõttu peavad hakkama nii finantsasutused kui ka regulaatorid mõõtma täpsemalt uusi riskifaktoreid, leiab Soome Panga asejuht ja finantsinspektsiooni nõukogu esimees Marja Nykänen.

Teisalt leiab Nykänen, et ohtude allikas on sarnaselt eelmisele kriisile laenuturul. Viimase kümne aasta jooksul on pangad pidanud võtma laenude jagamisel võrreldes eelmise kümnendiga konservatiivsema joone, kuid nõudlus krediidi järgi on üha kasvamas. Sestap nendib Nykänen, et tarbijad teevad üha enam kaalutlemata riskantsemaid otsuseid.

Järgneb intervjuu Soome Panga asejuhi Marja Nykäneniga:

Millised on teie hinnangul pikemaajalised probleemid Põhjala ja Balti riikide majandusruumis, mis sellegipoolest võivad avada uusi võimalusi ettevõtjatele?

Ma arvan, et regulaatoritel ja finantsjärelevalvel on oluline tagada võrdsed võimalused kõigile turuosalistele. Praegu on pankadele kehtestatud karmid reeglid, mis toovad endaga kaasa palju lisakulusid, kuid on siiski väga vajalikud.

Samas arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, siis pankadega sarnast teenust pakkuvatele finantsettevõtetele peaksid kehtima sarnased reeglid. Nii tagatakse aus konkurents turul. Samas võib riske kasvatada olukord, kus osadele finantsteenustepakkujatele on kehtestatud lõdvemad tingimused.

Praegu näeme nii Soome kui ka Balti riikide turul palju mittepankasid, kes pakuvad tarbimislaene, kuid nende teenused on reguleerimata ja nende üle ei ole piisavat järelevalvet. Näiteks Soomes sul ei pea olema eraldi litsentsi laenu andmiseks, kui ettevõte just ei kogu raha avalikkuselt. Kui otsustad võtta laenu kahelt investorilt, kes rahastavad laenu enda taskust, siis ei pea laenajal olema pangalitsentsi.

Sestap oleme viimastel aastatel näinud pangandussektori väliste tarbimislaenude märkimisväärset kasvu. Nendel eralaenudel on aga kõrged intressimäärad, mis paratamatult kasvatavad võlgnevusi tagasimaksetel ja majandusprobleeme. Suurima riskiga on kliendid, kes on võtnud laenu väga väikese sissetuleku või olematu sissetulekuga.

Võlajuhtumeid lahendavad asutused ütlevad, et varasemalt tulid inimesed saama finantskonsultatsiooni, kui nende laenujääk oli 15 000–20 000 eurot ning siis peeti seda suureks koormuseks. Nüüd aga tulevad konsultatsiooni saama inimesed, kelle võlajääk on 40 000–60 000 eurot. See tuleneb asjaolust, et praegu on võimalik saada kõrgema intressimääraga suuremat laenu, kuid kui sa ei suuda seda laenu teenindada, siis on august keeruline välja tulla.

Sestap on kõigis regiooni riikides vaja parandada inimeste finantskirjaoskust, et nad saaksid aru, milliseid otsuseid nad langetavad, mida tähendab üldse intressimäär ja kuidas seda arvutatakse. Sealt edasi, kas tegemist on odava laenuga ja kas saan seda endale lubada. Eriti oluline on see just noorte puhul, et nad ei rikuks ära oma personaalselt rahaseisu juba karjääri alul ega satuks võlgnike andmebaasidesse.

Seega võib öelda, et põhjamaalaste ja Baltimaade elanike rahatarkus on endiselt väike.

Meie oleme Soome keskpangas mures just leibkondade kasvava võlakoormuse pärast. Praegu pole negatiivseid trende märgata hüpoteeklaenude turul, kus väljastatud laenude arvu kasv on jäänud tagasihoidlikuks, kuid see-eest on kasvamas tarbimislaenude ja kinnisvara tagatisel võetava krediidi maht.

Kliendid on harjunud madalate intressimääradega, aga laenu võttes peaksid inimesed kaaluma, kas nad suudavad seda tasuda ka siis, kui intressid tõusevad. Teisalt kui intressimäärad hakkavad kiirelt tõusma, suureneb paralleelselt risk, et hakkame nägema ka rohkem maksehäireid.

Mida on Skandinaavia pangad õppinud viimasest majanduslangusest?

Ma olen kogu oma karjääri tegelenud riskide juhtimisega, mistõttu olen alati ettevaatlikum ja näen pidevalt asju tumedamates toonides. Sellegipoolest arvan, et pangad on õppinud või pigem on nad olnud sunnitud õppima. Praegu peab olema pankadel hea kaptalijaotus, finantspuhvrid ja tegevus peab vastama reeglitele.

Skandinaavia pangad ei saanud 2008. aasta majanduskriisis nii palju pihta. Nad olid kriisiks valmis juba enne, kui suurem kriis algas. Seda paljuski seetõttu, et nii Soome, Rootsi, Norra kui ka Taani elasid suurema languse üle 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alul. See kriis oli 2008. aastal pangajuhtidel nii-öelda DNAs ja sestap on nad olnud ettevaatlikumad laenude väljastamisel.

Probleem on natuke ka selles, et nagu kindralid valmistuvad alati eelmiseks sõjaks, siis sarnast joont on näha finantssektoris – pangad, regulaatorid ja finantsjärelevalve on õppinud selgeks eelmise languse eel tehtud vead, kuid ma kardan, et praegu on uut tüüpi riskid, mida oleme küll teadvustanud, kuid pole veel mõistnud nende sügavust.

Näiteks küber- ja tegevusriskid, aga ka mainega seotud riskid. Need rahapesujuhtumid on hea näide realiseerunud reputatsiooni riskidest. Minu isiklik küüniline vaade on, et inimesed õpivad tegelikult halvasti eelnevatest vigadest. Seega majandus kulgeb tsükliliselt edasi ja järgmine kriis tuleb, kuid see saab olema eelnevatest erinev.

Kuid sellegipoolest leian, et just Skandinaavia pangad on vastupidavad ja valmis ka ettenägematuteks riskideks. Samas peavad jääma kõik turuosalised valvsaks ja analüüsima, mis nende ümber pärismaailmas toimub.

Kuidas teie hinnangul on mõjunud Danske rahapesuskandaal ja sellega seoses Skandinaavia panganduses tekkinud kahtluste keeris mõjunud regiooni finantssektori mainele?

Minu arvates on see äratuskell ja mitte ainult pankadele, vaid ka finantsjärelevalve asutustele laiemalt. Euroopa pangad on saanud laiemalt aru, et nende rahapesuvastastes tegevustes on augud, mida tuleb lappida. Samuti on finantsinspektsioonid aru saanud, et nad peaksid analüüsima ja arendama oma järelevalvemeetodeid.

Aga tõsi, skandaalidel on olnud mõju Skandinaavia pankade käekäigule. Oleme näinud, et pankade aktsiad on viimastel kuudel langenud. See trend puudutab erinevate põhjuste tõttu kogu Euroopa pangandust. Samuti on krediidiriski vahetustehingud läinud pankade jaoks kallimaks. Arvestades, et varem olid nende vahetustehingute hinnad Skandinaavia pankade jaoks väga madalad, siis hakkavad Põhjala pangad jõudma järele oma Euroopa konkurentidele.

Senimaani pole aga Skandinaavia pankade reitingud veel kannatanud.

Kuid loomulikult on iga skandaal pankade mainele halb. Põhjala pangandussektoris tegutsevad pangad on omavahel tugevalt seotud, mitu panka tegutsevad kogu regioonis ja nad sõltuvad kapitaliturult kogutud investorite rahast. See tähendab, et kui üks satub hätta, siis on alati risk, et see mõjutab ka teisi regioonis tegutsevaid panku.

Praegu on pangad teinud avalikku selgitustööd, kuidas on parandatud rahapesu tõkestavaid meetmeid ning kuidas on investeeritud kontrollimehhanismidele. Ma arvan, et ka finantsinspektsioon peab vaatama peeglisse ja nägema, et vajame sekkuvamat ja põhjalikumaid järelevalvemeetodeid.

Kas vajame panganduses ka suuremat sotsiaalset läbipaistvust, et kliendid ja laiem avalikkus taastaksid oma usu pankadesse?

Jah. Arvan, et maine on tugevalt seotud usaldusega. Kui usaldus kaob, võib see olla väga ohtlik. Eelmise majanduskriisi ajal nägime, kuidas pangad ei usaldanud üksteist, investorid ei usaldanud pankasid ja selle tulemusena ei usaldanud osad kliendid enda panka. Seega usaldus on justkui kütus, mis hoiab süsteemi käimas, ja liim, mis hoiab seda koos.

Kuidas kasvatada teie kirjeldatud usaldust?

Loomulikult tuleb see läbipaistvusega ja vajame, et deposiidi riskid oleksid garanteeritud ning inimesed ei peaks kartma, et nad kaotavad oma deposiidi. Pangad peavad samuti olema hästi kapitaliseeritud. Pärast majanduslangust pankadele seatud reeglite eesmärk on olnud stabiilsuse tagamine, et taastuks kriisi ajal kadunud usaldus finantssüsteemi vastu.

Loomulikult kõik juhtimisküsimused ja pangandusreeglitele vastavus. Kõik algab riskijuhtimisest ja operatsioonide haldamisest. Kui sisemised reeglid on paigas, siis peab tulema läbipaistvus, et kõik kliendid ja investorid näeksid, et pank töötab vastavuses seadusandluse ja üldiste pangandusreeglitega.

Eesti ja Soome pangandussektoritel on pikk ühine ajalugu, kuid nüüd kavatseb Nordea Eesti turult lähiaastail lahkuda. Kas see tähendab, et side kahe majandusruumi vahel on muutumas nõrgemaks?

On tõsi, et Nordea sammu tõttu on Soome pankade jalajälg näiteks Eestis vähenemas. Samas reaalmajandus Eesti ja Soome vahel on endiselt küllaltki aktiivne. Seega näiteks maksete plaanis on side endiselt väga tugev, sest endiselt on ettevõtteid, kes ajavad äri omavahel. Selles mõttes jääb side alati olema Eesti ja Soome panganduse vahel.

Ja nagu ma juba ennist viitasin, siis Põhjala pangandussektor on äärmiselt ühendatud. Seega kui Rootsi pangad tegutsevad Eestis, siis kaudselt jääb Soome pangandussektor ikkagi Baltimaadega seotuks.

Kuidas te hindate Luminori müüki Blackstone Fundile? Muidu on Baltimaade pangandussektor olnud paljuski seotud just Skandinaavia kapitaliga. Kas Ameerika Ühendriikide kapitali lisandumine on Põhjamaade pankade jaoks pigem positiivne või negatiivne sündmus?

Keskpankurina ja Soome finantsinspektsiooni nõukogu juhina ei saa ma hinnata pankade äriotsuseid. Aga uute investorite tulekuga turule võib olla nii häid kui ka halbu külgi. Kui olla liiga sõltuv ühest kapitalivoost, siis mitmekesisuse vaatenurgast võib see olla positiivne. Pannes munad kõik ühte korvi – see pole kuigi hea strateegia.

CNN ristis möödunud oktoobri "hirmsaks oktoobriks", mil maailmaturud näitasid langustrende ja analüütikud ennustasid uue krahhi algust. Samas jäid Skandinaavia investorid suhteliselt rahulikuks. Kas see tuleneb sellest, et suudame hoida rohkem külma pead ning oleme turgude kõikumiseks paremini ette valmistunud?

Turgude volatiilsus on huvitav asi, sest veel mõne aja eest käis elav arutelu, kuhu see on kadunud. Ükskõik, mis maailmas ka ei juhtunud, sellega ei kaasnenud suurt volatiilsust ehk turud ei reageerinud majandussündmustele. Nüüd kui volatiilsus on tagasi, siis küsivad kõik, kust see äkki tuli. Seega on tegemist imeliku "loomaga".

Aga ma ütleksin, et kui oled praegusel turul valinud endale strateegia, siis püsi rahulikult selle juures. Kui sa hakkad paanitsema ja kopeerid teiste tehinguid, siis sa jääd alati hiljaks. Loomulikult tuleb enda tegevusplaan aeg-ajalt üle vaadata, kuid mingis ulatuses võib olla järjepidevus hea. Ehk paanitsedes reageeritakse olukorrale ja regeerimine tähendab juba hiljaks jäämist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas