"Praeguse korralduse juures peab iga katsekeha, iga modifikatsiooni väiksed partiid tooma katsetuseks Eestisse. Kogu see logistika, mis puudutab sõjalisi lõhkematerjale, on pööraselt keeruline koos väga paljude lubade, konvoidega ja kõige muu säärasega," selgitas Haug.
Pikemalt saab lugeda
ERRist.
Eesti Arsenal on üks seitsmest ettevõttest, keda kaitseministeerium toetab relvastuse ja lõhkeainete arenduses. Eesti Arsenal sai toetust droonide-vastase raketisüsteemi arenduseks.
Lisaks said kaitseministeeriumilt toetust kogusummas ligi pool miljonit eurot Threod Systemsi ja Eesti Arsenali lõhkedroonide ühisprojekt, Nordic Armoury 76 mm treening-suitsumürskude jaoks, Krattworks tarkade miinisütikute projekt, Nord Arms 9 mm automaatide arenduseks, Penhouse Studio miiniväljade demineerimise treeningseadmete projekt ning Asymmetric Systemsi jalaväe minieeritud soomukitõke.
Kaitseministeeriumi toetuse suurus ühele arendusprojektile moodustab 25–45 protsenti projekti kogukuludest, toetuse maht sõltub toetatava ettevõtte arendusprojekti potentsiaalist.
Tänavusele konkursile esitati kümme taotlust kogumaksumusega 1,6 miljonit eurot. Konkursi võitjatele pakub kaitsevägi sõjalist ekspertiisi toote testimisel ja arendamisel.
Tänavu suvel rääkisid Äripäeva raadio saates "Õigusruum" kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm ning kaitsetööstusettevõtte Eesti Arsenal juht Jens Haug, millised väljakutsed võivad relvaseaduse muutuse tõttu ettevõtteid ees oodata ning mis võiks olla Eesti kaitsetööstuse konkurentsieelis.