Jaga lugu:

Ettevõtja ehitas firma pärast õnnetust uuesti üles

"Pärast seda pauku tuli ettevõttele restart teha – vaja oli leida toorme ostuks raha, et taas käivitada stabiilne tootmine," räägib kaminapuude tootja OÜ Värska Laht tegevjuht ja põhiomanik Taivo Toomas.

Setomaa vallas Värskas asuva kaminapuude tootja OÜ Värska Laht tegevjuht ja põhiomanik Taivo Toomas.  Foto: Väinu Rozental

Paugu all peab ta silmas ränka kukkumist jalgrattaorienteerumise võistlusel, kui jäi mitmeks kuuks ratastooli ega olnud võimeline ettevõtet juhtima. „Enne seda tegutses ettevõte tõusvas joones, aga siis kukkus kõik kokku,“ meenutab ta 2013. aasta suvel juhtunut. „Tootmine kiratses, laenumaksed jäid soiku ja pank kargas hüpoteegi kallale.“

Muserdavast olukorrast hoolimata tõusis jalule nii tegevjuht kui ka ettevõte ja neli aastat hiljem ehk 2017. aastal ületas Värska Laht endise käiberekordi. Tänu sellele on ettevõte jõudnud ka gasellfirmade sekka. Lõppenud 2018. aasta oli firmale veel edukam – käive tõusis aasta varasemaga võrreldes enam kui kaks korda. Sama jõudsalt on aastaga suurenenud töötajate arv.

Värska Lahe kontor asub Võrumaal Värska alevikus ja tootmine poolteist kilomeetrit eemal Lobotka külas. Kümned virnad pakendatud kaminapuid, küll värvilistes võrkkottides, küll erineva suurusega puitkonteinerites. Parasjagu laaditakse rekat, see on tol detsembri lõpu päeval juba kolmas. Koorem vurab Inglismaale ja koormaks on 20sentimeetrised kaminapuud. „Inglismaale lähevadki nii lühikesed halud,“ täpsustab Toomas. Firma toodab Inglismaale ka 25sentimeetriseid kaminapuid ja 30sentimeetrised halud eksporditakse Skandinaaviasse.

Setomaa vallas Värskas asuva kaminapuude tootja OÜ Värska Laht tegevjuht ja põhiomanik Taivo Toomas.  Foto: Väinu Rozental

Kuidas kõik algas

Värska Laht asutati 1992. aasta suvel, asutajateks viis kohalikku eraisikut, keda ühendas huvi orienteerumise vastu. Kõik nad on jätkuvalt osanikud, enamusosalus kuulub Taivo Toomasele, endisele orienteerumistreenerile.

Algul tegeles Värska Laht põllumajanduse ja jaekaubandusega. Firmal oli kaks poodi, üks Värskas ja teine Mikitamäel. „Sel ajal oli Värska alevikus kaheksa poodi ja kõigile jätkus kliente,“ lausub Toomas. „Igal aastal on aga inimeste arv Setomaal vähenenud ja 2006. aastal otsustasime, et poed tuleb kinni panna. Muide, Värskas on praegu alles vaid kaks kauplust.“

Metsanduse ja metsamaterjali töötlemisega hakkas firma tegelema 1996. aastal, toodeti saematerjali, kaubaaluseid ja kaminapuid. Nüüd peale kaminapuude muud enam kaubaks ei tehtagi, puitaluseid ja puitkonteinereid vorbitakse vaid oma tarbeks ehk halgude pakendamiseks.

Mida enam kaminapuude maht suurenes, seda enam jõuti tõdemuseni, et aastaringseks tootmiseks vajatakse oma puidukuivatit. Seni kuivatati lõhutud halge päikese käes õues ning sügisel ja talvel otsiti meeleheitlikult vaba kuivatuspinda teiste ettevõtete juures. Halge veeti kuivatamiseks isegi ligi saja kilomeetri kaugusele Tartumaale Pangodi.

2011. aasta sügisel alustati katlamaja ja puidukuivati ehitamisega, need valmisid 2013. aasta suvel. Pangalaenu tagatiseks pantis Toomas oma metsamaad. Uuest puidukuivatist oli aga algul vähe rõõmu, vastupidi – tegevjuhi ränk trauma halvas tootmistegevuse ja kuna laenumaksed viibisid, sirutas pank käe hüpoteegi järele.

„Kui ma haiglast lõpuks välja sain, püüdsin päästa, mis päästa annab, ja lubasin pangale, et müün metsamaa ise maha ja maksan võla ära,“ räägib Toomas. „Saingi müüdud ja tunduvalt kallimalt, kui pank oleks seda teinud. Pangaga kemplemine võttis kaks aastat, aga siis olin ka võlast prii.“

Toomas lisab, et kui tema audis oli, hoidsid ettevõtte tegevust elus pojad Even ja Tiit, vanem poeg Even töötab isa firmas praegugi.

Äri saaks veelgi kasvada

Toomase sõnul on Värska Lahe tootmiskompleksis võimalik tootmismahtu suurendada mitu korda. Kui vaid tooret jätkuks. Peamine tarnija on RMK, kellelt ostetakse kasepaberipuitu. Lisaks toodetakse kaminapuid veel saarest, lepast ja tammest. Neid puiduliike tarnivad erametsaomanikud.

Värska Lahe toodangust 99 protsenti läheb eksporti, varasematel aastatel peamiselt kahe Eesti edasimüüja kaudu, kuid nüüd on kliente rohkem, et riske maandada. „Meil on Norras, Rootsis Soomes, Suurbritannias ja Iirimaal mitmeid kliente, kellele müüme ilma vahendajata otse. Nad panevad kaminapuud enda poodi müüki või viivad lõpptarbijale kohale,“ täpsustab Toomas.

Orienteerumisega hakkas Toomas tegelema keskkooli päevil, ta on töötanud orienteerumistreenerina ja aktiivselt kaasa löönud võistluste korraldamisel. „90. aastate algul korraldasin Värskas rahvusvahelised orienteerumisvõistlused Suunto Games Eestis, kus oli 1052 lõpetajat. Keegi pole seni seda tulemust üle löönud,“ tunneb Toomas uhkust. „Meil osales 8 välisriiki ja 358 välisvõistlejat. Kõiki neid oli vaja majutada ja kolmekäiguline lõunasöök anda. Oli väga suur väljakutse korraldada väikses alevikus selline rahvarohke võistlus.“

Ehkki tõsine trauma tõmbas veteransportlase karjäärile kriipsu peale, püüab Toomas oma hobiga endiselt tegeleda. Võimalusi selleks pakub täppisorienteerumine, mis on mõeldud nii invaliididele kui tegevsportlastele. Eelmisel aastal Daugavpilsis korraldatud täppisorienteerumise maailmameistrivõistlustel sai Toomas paraolümpia klassis 59 võistleja seas 16. koha. Tänavu toimub MM Portugalis ja seal tahab visa sportlashingega Toomas oma tulemust parandada.

Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2015-2017 kasvas OÜ Värska Laht käive 2,39 ja ärikasum 4,75 korda.

1. Puidukuivati. Katlamaja ja kuivati valmimine 2013. aastal võimaldas ettevõttel toota kaminapuid aasta läbi. Varem kuivatati kaminapuid looduslikult ehk õues päikese käes ja päikesevaesel ajal osteti kuivatusteenust sisse.

2. Käibelaen. Kui suur pangalaen sai 2015. aastaks õiendatud, vajas ettevõte majandustegevuse jätkamiseks käibelaenu. Abikäe ulatas Tartu Hoiu-laenuühistu, protsent oli küll kõrgem, aga Värska Laht sai toorme ostuks laenu. Koostöö Tartu Hoiu-laenuühistuga kestab praeguseni – kuna tootmine suureneb igal aastal, vajab ettevõte stabiilset käibekapitalivoogu.

Setomaa vallas Värskas asuva kaminapuude tootja OÜ Värska Laht tegevjuht ja põhiomanik Taivo Toomas.  Foto: Väinu Rozental

OÜ Värska Laht tegevjuht unistab

"Tootmist on vaja järk-järgult mehhaniseerida ja automatiseerida. Tööjõunappuse olukorras on see ainus väljapääs. Näiteks võiks meil olla suur hall, kus kuivi kaminapuid pakendada ja estakaadi kaudu autodele laadida. Töö toimuks kinnises ruumis ega oleks nii palju mõjutatud välitingimistest, samuti saaksime kokku hoida füüsilist tööd ja vabanenud mehed suunata muu töö peale. Mehhaniseerimine nõuab aga üksjagu palju vaba raha. Eestis on mitmeid mehhaniseeritud halutootjaid. Unistan, et jõuaksime nende tasemele."

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

OÜ Värska Laht tegevjuht ja põhiomanik Taivo Toomas

Visadus viib sihile. Pärast õnnetust pidin paljusid asju õppima otsast peale nagu väike laps. Arstid ütlesid, et ei tohi olla negatiivseid emotsioone, peab olema positiivne. Eks ma püüdsin hoida positiivsust. Esialgu olin kolm kuud ratastoolis, siis hakkasin tasapisi komberdama. Läksin töö juurde, et oleks mingigi tegevus. Kraapisin pakendilaudadelt koort maha, kolm tundi tegin ja olin täiesti läbi. Aegamööda on minu füüsiline olukord paremaks muutunud ja ettevõte on uue hingamise sisse saanud.

Kaminapuude tootja kolm soovitust

1. Tee eksporttoodangut. Eesti väiksuse tõttu on koduturule raske müüa, seega püüa eksportida, pealegi on hind välismaale müües sageli kõrgem. Isegi sellist lihtsat toodet nagu kaminapuu, saab edukalt eksportida. Eksporditurg on põhjatu, oleme mõned autokoormad müünud ka sellistesse eksootilistesse riikidesse nagu Saudi Araabia ja Djibouti.

2. Ära tooda perifeerias. Tooda seal, kus elab rohkem inimesi, tooda linnas või linna lähedal. Selles mõttes asume meie küll täiesti vales kohas. Kui on mingit tihendit või muud juppi vaja, pean kas Põlvasse või Võrru sõitma, ja kui neis linnades otsitavad pole, tuleb Tartusse sõita. Teine asi see, et Värska asub piiri lähedal. Meil on 180 kraadi võimalikust varumispiirkonnast ära lõigatud, sest Venemaalt me puitu varuda ei saa.

3. Eelista noori. Kui on võimalik töötajaid valida, siis vali nooremaid. Sellel on ka teatud regionaalpoliitiline tähtsus. Maalt lahkuvad ju eelkõige noored, seega kui noortel on tööd, jäävad nad elama kodupaika. Meie oleme hulgaliselt noori tööle võtnud. Aastaga on meie kollektiiv suurenenud enam kui poole võrra: kui 2017. aastal töötas meil töölepinguga 9 inimest, siis praegu 19 inimest ning teist sama palju on ametis muu lepingu alusel.

Jaanus Reinvee, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna turustusspetsialist

Kindel lokaalne partner

Korrapärane koostöö algas Värska Lahega 2016. aastal, varasemal perioodil olid puiduostud juhuslikumat laadi. Nad ostavad RMKlt kasepaberipuitu, müük toimub läbi avalike pakkumiste. Koostöö Värska Lahega toimib hästi, nad on sõnapidajad ja korrektsed partnerid.

Värska Laht on kujunenud meile kindlaks kohalikuks partneriks. RMK jaoks on nad küll väiketarbijad, aga kui vaadata Põlva- ja Võrumaad, siis selles piirkonnas on nad arvestatavad tegijad. Nad ostavalt viiendiku kasepaberipuidu kogusest, mida me selles piirkonnas müüme. Paberipuidu ostja asukoht sadamatest kauges piirkonnas ja võimalus kliendiportfelli hajutada on RMK jaoks üks lisaväärtusi.

Viimase aasta jooksul on paberipuidu kokkuostuhinnad sadamates püsinud kümne aasta taguse tipu lähedal. Kuna kaminapuu toodete turg on mõnevõrra stabiilsem ja toodete realiseerimiseperiood hooajalisem, paneb praegune olukord kaminapuu tootjad toorme varumisel keerulisemasse olukorda. Aga eks konkurentsis püsimise ja arenguvõimaluste nimel tuleb võidelda igal ajal. Värska Laht on oma tegevusega näidanud, et neil sportlikku julgust jagub.

OÜ Värska Laht

* Asutatud 17.06.1992.

* Toodab kaminapuid.

* Tegevjuht Taivo Toomas, juhatuse liuge Randy Korb.

* Omanikud: 71,25% Taivo Toomas, 26,72% OÜ Set-Fich (50% Taivo Toomas, 50% Vjatšeslav Vertepov), 1,03% Randy Korb, 0,81% Raul Kudre, 0,13% Rein Toomas, 0,06% Jaanus Luts.

* On veebruaris avalikustatavas Gaselli TOPis (2010. aastal oli 776. kohal).

* Töötajaid 19.

* Eksporti läheb 99% toodangust. Peamised sihtriigid on Suurbritannia ja Norra, vähesel määral eksporditakse ka Iirimaale, Soome, Rootsi.

* Omab 5 halumasinat.

* Aastas töödeldakse halgudeks umbes 8000 tihumeetrit ümarmaterjali, kaminapuid toodetakse kasest, lepast, saarest ja tammest.

* 1992 – erastas Värska sovhoosi Värska põllumajandusosakonna, lisaks põllumajandusele pidas poodi Värskas ja Mikitamäel.

* 1994 – lõpetas põllumajandusega tegelemise.

* 1996 – hakkas varuma ja töötlema metsamaterjali, tootes saematerjali, puitaluseid ja kaminapuid.

* 2006 – lõpetas jaekaubandusega tegelemise.

* 2013 suvi – valmisid katlamaja ja puidukuivati.

* 2015 – valmis varjualune kaminapuude tootmiseks.

Taivo Toomas

* Lõpetanud Värska keskkooli (1975) ja EPA metsamajanduse eriala (1980).

* Töötanud Põlva põllumajandusvalitsuses metsandusinsenerina, Värska sovhoosis metsavahina ja orineteerumistreenerina.

* On puittaara tootmisega tegeleva OÜ Megapallet juhatuse liige (firma omanikuks on noorem poeg Tiit Toomas).

* On Venemaalt kala impordiga tegelenud OÜ Set-Fish kaasomanik (firma majandustegevus seiskus 2007. aastal pärast pronksiööd).

* Tegutseb alates 1999. aasta oktoobrist FIEna.

* Tegelenud orienteerumisega keskkoolist alates, 1991. aastal asutas Värskas orienteerumisklubi Peko.

Allikas: OÜ Värska Laht

Gaselli TOP

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum aastatel 2015, 2016 ja 2017. 2015. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2015-2017 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%. TOPi jõudis tänavu 1257 ettevõtet.

13. veebruaril toimub inspiratsioonisündmus Gaselli kongress, kus tuntud ja edukad Eesti inimesed räägivad oma lugusid. Lavale astuvad ultrasportlane Rait Ratasepp, superstaaride maaletooja Eva Palm, näitleja Andrus Vaarik, gasellettevõtte omanik Liina Lokko, lasterõivaste tootja Meeli Leeman, Eesti edukaima ettevõtte juht Risto Mäeots, gasellettevõtja Erkki Torn, helikunstnik Tom Urb.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus. Gaselliliikumist toetavad LHV ja MarkIT ja TalTechi majandusosakond. Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell

Jaga lugu:
Hetkel kuum