Artikkel
  • Jaga lugu:

    Eesti-Läti ühine pandisüsteem võib tulla lähiaastail

    Eesti keskkonnaministeerium plaanib koos Läti keskkonnaministeeriumiga esitada koostööprojekti taotluse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile, et hakata uurima kahe riigi ühise pandisüsteemi loomise võimalusi. Ühine pandisüsteem on saanud varem ekspertidelt kriitikat.

    Piirikaubanduse pärast jõuab Eestisse Lätist umbes 100 miljonit purki aastas, mida tuleb Eestis käidelda tasuta. Eesti ja Läti otsivad ühise pandisüsteemi loomise võimalusi.Foto: Andras Kralla
    Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Mihkel Krusbergi sõnul uuriks Eesti-Läti ühise pandipakendi süsteemi arendamise projekt koostöö võimalusi ja pakuks välja lahendused, kuidas kahe riigi pandipakendisüsteemi luua nii, et oleks võimalikult suures osas üksteisega ühilduv süsteem. Projekti peamised tegevused oleksid töötubade korraldamine, ühtse süsteemi loomise analüüs ning poliitiliste ja tehniliste juhiste loomine ühtse süsteemi arendamiseks.
    „Praegu on probleem, et Eestis süsteem toimib, aga Lätis ei ole veel sellist süsteemi rakendatud, kuid on planeerimisel,“ märkis Krusberg. Tema sõnul on Euroopa Liidu järjest ambitsioonikamate jäätmealaste eesmärkide tõttu oluline koguda kvaliteetseid pakendijäätmeid kõikides riikides. „Pandipakendi süsteem on oma edukust näidanud, näiteks on kogumise määr ligi 90% riikides, kus seda on rakendatud. Projektist võiks saada näidisprojekt pandipakendi süsteemi riigiülesest võimalikkusest Euroopa Liidus,“ rääkis ta.
    Läti keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Ieva Upite teatas, et Läti on kahe riigi ühise pandisüsteemi loomise suhtes igati positiivselt meelestatud. Projekt on plaanis Euroopa Liidule esitada selle aasta esimeses pooles.
    Kui kõik läheb hästi, läheb ühise pandisüsteemi loomise idee Upite sõnul käiku kõige varem 2022. aastal.
    Eksperdid on olnud skeptilised
    Novembris kirjutas Äripäev, et keskkonnaminister Siim Kiisler käis välja idee teha Lätiga ühine pandisüsteem. Ennekõike oleks ühist süsteemi vaja seepärast, et Eesti alkoholiaktsiisi tõusu pärast tekkinud piirikaubanduse tõttu liigub Eestisse kümneid miljoneid Läti purke, mille käitlemise teeb Eesti praegu ära sisuliselt tasuta. Ehk teisisõnu – aktsiisiraha jääb Lätti, prügi ja rohkem tööd Eestile.
    Eesti Pandipakendi juhatuse liikme Kaupo Karba sõnul on ühtne pandisüsteem Eesti-Lätiga mõistlik idee. Teoreetiliselt mõistlikul ideel on aga väga palju detaile, mis muudaksid Eesti-Läti ühise pandisüsteemi loomise pikaks ja keeruliseks protsessiks.
    Karba sõnul käis Kiisler ühise pandisüsteemi idee välja siis, kui ta oli piirikaubandusest tuleneva prügiprobleemi tõttu justkui nurka surutud ja oodati lahendust, mida teha Lätist tuleva taaraga.
    Eesti Pandipakendi nõukogu esimees ja A. Le Coqi juht Tarmo Noop peab Kiisleri ideed lausa ebarealistlikuks. „Kiisleri idee ei ole loogiline. Läti küll sellest kuidagi huvitatud ei ole,“ ütles ta.
    Nimelt on Euroopa Liidu riikidele seatud kohustus, mitu protsenti peavad nad toodetud jäätmetest tagasi koguma. Seega, kui Eestis saaks tagastada ka Lätis toodetud taarat, oleks Eestil praegustes tingimustes palju lihtsam nõutud jäätmemass kokku koguda, samas Lätil oleks see keerulisem. Kuna Läti vaevalt tahab enda olukorda raskemaks teha, pole Noobi sõnul ühise pandisüsteemi loomine võimalik. Ta lisas, et kunagi võib olukord ka vastupidine olla. „Äkki hakkavad lätlased ühel heal päeval hoopis meilt alkoholi ostma, ei tea ju,“ ütles ta.
    Paistab aga, et Noop eksis, sest nüüd on Läti keskkonnaministeerium on ühise süsteemi vastu huvi üles näidanud.
    Äripäev leidis novembris oma juhtkirjas, et piiriülest koostööd võiks naabrite vahel senisest oluliselt rohkem olla ning mitte ainult Lätiga. Riigipiirid omavad inimeste jaoks igapäevaelus üha vähem tähtsust ning seetõttu on riikide kohustus otsida koostöövõimalusi, et pakkuda oma kodanikele ka naaberriikides mugavaid ja harjumuspäraseid teenuseid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Rootsi keskpank kergitas intressimäära, uued tõsted juba silmapiiril
Riksbank tõstab intressimäära sel aastal juba teist korda ning sellega tõuseb intressimäära tase 0,75 protsendini.
Riksbank tõstab intressimäära sel aastal juba teist korda ning sellega tõuseb intressimäära tase 0,75 protsendini.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Rimi lõi koduveoks käed Starshipiga
Tallinnas autonoomseid pakiveoroboteid testiv Starship sai pardale poeketi Rimi, mille kolmest Tallinna supermarketist saab nüüd kolme koti kaupa koju kaupa tellida.
Tallinnas autonoomseid pakiveoroboteid testiv Starship sai pardale poeketi Rimi, mille kolmest Tallinna supermarketist saab nüüd kolme koti kaupa koju kaupa tellida.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.