Eesti-Läti ühine pandisüsteem võib tulla lähiaastail

Kui kõik läheb hästi, läheb ühise pandisüsteemi loomise idee Upite sõnul käiku kõige varem 2022. aastal.

Novembris kirjutas Äripäev, et keskkonnaminister Siim Kiisler käis välja idee teha Lätiga ühine pandisüsteem. Ennekõike oleks ühist süsteemi vaja seepärast, et Eesti alkoholiaktsiisi tõusu pärast tekkinud piirikaubanduse tõttu liigub Eestisse kümneid miljoneid Läti purke, mille käitlemise teeb Eesti praegu ära sisuliselt tasuta. Ehk teisisõnu – aktsiisiraha jääb Lätti, prügi ja rohkem tööd Eestile.

Eesti Pandipakendi juhatuse liikme Kaupo Karba sõnul on ühtne pandisüsteem Eesti-Lätiga mõistlik idee. Teoreetiliselt mõistlikul ideel on aga väga palju detaile, mis muudaksid Eesti-Läti ühise pandisüsteemi loomise pikaks ja keeruliseks protsessiks.

Karba sõnul käis Kiisler ühise pandisüsteemi idee välja siis, kui ta oli piirikaubandusest tuleneva prügiprobleemi tõttu justkui nurka surutud ja oodati lahendust, mida teha Lätist tuleva taaraga.

Eesti Pandipakendi nõukogu esimees ja A. Le Coqi juht Tarmo Noop peab Kiisleri ideed lausa ebarealistlikuks. „Kiisleri idee ei ole loogiline. Läti küll sellest kuidagi huvitatud ei ole,“ ütles ta.

Nimelt on Euroopa Liidu riikidele seatud kohustus, mitu protsenti peavad nad toodetud jäätmetest tagasi koguma. Seega, kui Eestis saaks tagastada ka Lätis toodetud taarat, oleks Eestil praegustes tingimustes palju lihtsam nõutud jäätmemass kokku koguda, samas Lätil oleks see keerulisem. Kuna Läti vaevalt tahab enda olukorda raskemaks teha, pole Noobi sõnul ühise pandisüsteemi loomine võimalik. Ta lisas, et kunagi võib olukord ka vastupidine olla. „Äkki hakkavad lätlased ühel heal päeval hoopis meilt alkoholi ostma, ei tea ju,“ ütles ta.

Paistab aga, et Noop eksis, sest nüüd on Läti keskkonnaministeerium on ühise süsteemi vastu huvi üles näidanud.

Äripäev leidis novembris oma juhtkirjas, et piiriülest koostööd võiks naabrite vahel senisest oluliselt rohkem olla ning mitte ainult Lätiga. Riigipiirid omavad inimeste jaoks igapäevaelus üha vähem tähtsust ning seetõttu on riikide kohustus otsida koostöövõimalusi, et pakkuda oma kodanikele ka naaberriikides mugavaid ja harjumuspäraseid teenuseid.