Piimakarjakasvatajate kasumit sööb hinnatõus

Olukorrale lisab pinget see, et piimakarjakasvatajad sõltuvad tugevasti piima kokkuostjatest ja makstavast piima hinnast. Põllumehed toonitavad, et saades piima eest õiglast hinda, tuleks nende sektorisse rohkem stabiilsust ja investeeringute tasuvusaeg ei lükku ebamõistlikult pikaks.

Pae Farmer OÜ juhatuse liige Ülo Flaur kommenteeris põllmajandussektori esinumbriks kerkimist sõnadega, et 2018. aastale eelnenud suvi oli nende kandis soodsate ilmastikutingimustega, mis omakorda mõjutas positiivselt teravilja kasvatuse ja piimakarja tulemusi. Samuti oli tollal muud kulud all.

Sektori teise tulemuse saavutanud Väätsa Agro tegevjuht Margus Muld sõnas, et nende majandustulemusi mõjutas enim piima õiglane hind 2017. aastal. Kuid sellele eelnesid kaks aastat: 2015 ja 2016, kus piimahinna drastiline langus mõjutas kõiki piimakarja kasvatajaid. 2015. aastal oli tonni toorpiima hind 236 ja 2016. aastal 231 eurot. Võrdluseks saab tuua aasta 2017, kui piimakarjakasvatajad said kokkuostus tonni piima eest 330 eurot.

"Võin öelda, et 27-28 eurosendi juures kilo toorpiima eest jookseb meie valulävi. Tänavu jällegi on piima kokkuostuhind kuus protsenti madalam, kui eelmisel aastal," kirjeldas Muld piimaturu heitlikkust. "316 eurot tonni eest annab meile veel kasumlikkust ja me oleme veel kasumis. Kuigi nähes kütuse ja elektrihindade tõusu ning tööjõukulude kasvu prognoosin, et põllumajanduses läheb see kallinemine siiski põllumehe taskust. Ma ei näe, et piimahind tõuseks, seega kõik need kallinemised toimuvad meie kasumlikkuse arvel," sõnas ta.

Muld toonitab, et kui tahta toime tulla kõikuvate hindadega, mille tõuse ja langusi nemad ise mõjutada ei saa, selleks tuleb ära õppida, kuidas tegutseda nii, et tegevusriskid oleks paremini maandatud. Toetuste abil elamist pole Väätsal tehtud. "Meie käibes on toetuste osakaal marginaalne," selgitab ta.

Seevastu Pae Farmerid on toetusi saanud. "Ilma toetusteta ei saa, sest oleme kõik ühes Euroopa Liidus, kus on ühtne turg. Meil on sama hinnaga sisendid kui Saksamaal aga samas piima kokkuostuhind on meil madalam," selgitas Flaur ebavõrdseid turutingimusi.

"Jagame müügiriskid ära, et me ei sõltuks ühest ostjast. Täna läheb Väätsa Agro piim kahe erineva ostja kätte. Oleme piima kokkuostu lepinguid tehes jälginud, et need oleks tehtud võrdsetel alustel, et me ei väljuks kaotajatena," sõnas Muld.

Võimalikku hindade languse jätkumist vaagides ütleb Ülo Flaur: "Piimatootmine on selline protsess, mida peatada ei saa, sisemiste reservide arvelt tuleb ka kahjumlikud ajad üle elada. Õnneks on meile teisi, toetavaid tegevusi juures, nii oleme saanud hajutada äririske. Meil on arvestatavas suuruses tervavilja kasvatus. Eelmisel aastal saime hea saagi ja realiseerisime teravilja miljoni euro eest. Lisaks on meil 700 pealine lihaveisekari."

Pae Farmerid piim läheb kõik ühele kokkuostjale, kes toimetab selle Leetu. Kuna tehingud on siiamaani ennast õigustanud ja pole tekkinud probleeme, on Flaur rahul ja teisi kokkuostjaid kõrvale ei otsi.

Ühistulist tegutsemist on põllumehed pikalt kaalunud. Piimakasvatajad on E-piima nime alt ja PRIA toetusel ehitamas oma piimatööstust. Mahud on muljetavaldavad, kui kombinaat tulevikus uksed avab, ollakse valmis vastu võtma 1000 tonni toorpiima päevas.

Muld kiidab ühistulist tegutsemist, kuid lisab, et neil on ka teisi kogemusi ühistute vallas. Ollakse ju enda lautadega olnud ühistus: Väätsa Agro, Kaiu LT ja Kärla põllumajandusühistu all. "Ühistegevus on õige tegevus ja seda tuleb teha aga sõltub kuidas seda tehakse. Meil on näiteks Väätsa Agrol nii hea tulemus, et toodame 70 tonni piima päevas ja saame üksinda otse teha piimaostulepinguid," toonitas Muld.