• Jaga lugu:

    Piimakarjakasvatajate kasumit sööb hinnatõus

    LehmadFoto: Andras Kralla

    Põllumajandussektoris sööb hindade tõus ja palgakulud ettevõtete kasumlikkust.

    Olukorrale lisab pinget see, et piimakarjakasvatajad sõltuvad tugevasti piima kokkuostjatest ja makstavast piima hinnast. Põllumehed toonitavad, et saades piima eest õiglast hinda, tuleks nende sektorisse rohkem stabiilsust ja investeeringute tasuvusaeg ei lükku ebamõistlikult pikaks.
    Pae Farmer OÜ juhatuse liige Ülo Flaur kommenteeris põllmajandussektori esinumbriks kerkimist sõnadega, et 2018. aastale eelnenud suvi oli nende kandis soodsate ilmastikutingimustega, mis omakorda mõjutas positiivselt teravilja kasvatuse ja piimakarja tulemusi. Samuti oli tollal muud kulud all.
    Sektori teise tulemuse saavutanud Väätsa Agro tegevjuht Margus Muld sõnas, et nende majandustulemusi mõjutas enim piima õiglane hind 2017. aastal. Kuid sellele eelnesid kaks aastat: 2015 ja 2016, kus piimahinna drastiline langus mõjutas kõiki piimakarja kasvatajaid. 2015. aastal oli tonni toorpiima hind 236 ja 2016. aastal 231 eurot. Võrdluseks saab tuua aasta 2017, kui piimakarjakasvatajad said kokkuostus tonni piima eest 330 eurot.
    "Võin öelda, et 27-28 eurosendi juures kilo toorpiima eest jookseb meie valulävi. Tänavu jällegi on piima kokkuostuhind kuus protsenti madalam, kui eelmisel aastal," kirjeldas Muld piimaturu heitlikkust. "316 eurot tonni eest annab meile veel kasumlikkust ja me oleme veel kasumis. Kuigi nähes kütuse ja elektrihindade tõusu ning tööjõukulude kasvu prognoosin, et põllumajanduses läheb see kallinemine siiski põllumehe taskust. Ma ei näe, et piimahind tõuseks, seega kõik need kallinemised toimuvad meie kasumlikkuse arvel," sõnas ta.
    Riskide hajutamine
    Muld toonitab, et kui tahta toime tulla kõikuvate hindadega, mille tõuse ja langusi nemad ise mõjutada ei saa, selleks tuleb ära õppida, kuidas tegutseda nii, et tegevusriskid oleks paremini maandatud. Toetuste abil elamist pole Väätsal tehtud. "Meie käibes on toetuste osakaal marginaalne," selgitab ta.
    Seevastu Pae Farmerid on toetusi saanud. "Ilma toetusteta ei saa, sest oleme kõik ühes Euroopa Liidus, kus on ühtne turg. Meil on sama hinnaga sisendid kui Saksamaal aga samas piima kokkuostuhind on meil madalam," selgitas Flaur ebavõrdseid turutingimusi.
    "Jagame müügiriskid ära, et me ei sõltuks ühest ostjast. Täna läheb Väätsa Agro piim kahe erineva ostja kätte. Oleme piima kokkuostu lepinguid tehes jälginud, et need oleks tehtud võrdsetel alustel, et me ei väljuks kaotajatena," sõnas Muld.
    Võimalikku hindade languse jätkumist vaagides ütleb Ülo Flaur: "Piimatootmine on selline protsess, mida peatada ei saa, sisemiste reservide arvelt tuleb ka kahjumlikud ajad üle elada. Õnneks on meile teisi, toetavaid tegevusi juures, nii oleme saanud hajutada äririske. Meil on arvestatavas suuruses tervavilja kasvatus. Eelmisel aastal saime hea saagi ja realiseerisime teravilja miljoni euro eest. Lisaks on meil 700 pealine lihaveisekari."
    Pae Farmerid piim läheb kõik ühele kokkuostjale, kes toimetab selle Leetu. Kuna tehingud on siiamaani ennast õigustanud ja pole tekkinud probleeme, on Flaur rahul ja teisi kokkuostjaid kõrvale ei otsi.
    Ühistu korraldaks müügi
    Ühistulist tegutsemist on põllumehed pikalt kaalunud. Piimakasvatajad on E-piima nime alt ja PRIA toetusel ehitamas oma piimatööstust. Mahud on muljetavaldavad, kui kombinaat tulevikus uksed avab, ollakse valmis vastu võtma 1000 tonni toorpiima päevas.
    Muld kiidab ühistulist tegutsemist, kuid lisab, et neil on ka teisi kogemusi ühistute vallas. Ollakse ju enda lautadega olnud ühistus: Väätsa Agro, Kaiu LT ja Kärla põllumajandusühistu all. "Ühistegevus on õige tegevus ja seda tuleb teha aga sõltub kuidas seda tehakse. Meil on näiteks Väätsa Agrol nii hea tulemus, et toodame 70 tonni piima päevas ja saame üksinda otse teha piimaostulepinguid," toonitas Muld.

    Tegemist on kokkuvõttega Äripäeva raadios eetris olnud saatesarjast Äripäeva TOP. Saadete külalisteks olid sügisel ilmunud erinevates valdkonna TOPides kõrgetel kohtadel olnud ettevõtete esindajad ning saatesarja valmimist toetanud audiitorbüroo KPMG eksperdid.

    Saateid saab kuulata järele Äripäeva raadio kodulehelt https://raadio.aripaev.ee/

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.