Lõunanaabrid hädas korruptsiooniga

Teiseks tõi Keserauskas välja asjaolu, et teinekord ei peagi avaliku sektori asutused tegelema ise konkurentsiõiguse rikkumisega, piisab, kui nad seda hõlbustavad. "Leedus oli meil ortopeediliste vahendite kartell, mis sai põhimõtteliselt alguse sellest, et Leedu haigekassa ütles turuosalistele, et need võiksid omavahel hindades kokku leppida ja siis riik maksab kõik kinni," tõi ta näiteks.

Ābrama tunnistas ka, et nende üks suurimaid probleeme on Riia linnavalitsus, mis on otsustanud ehitada välja täiesti omaette süsteemi Riia linna sissekirjutusega inimestele väljastavatele kaartidele. "Näiteks üritas omavalitsus teha selliste kaartidega parkimise linnas 20% odavamaks, mingeid allahindlusi nad tavalistele maksesüsteemidele ei teinud, see oli lihtsalt illegaalne," ütles ta ning märkis, et Läti konkurentsiamet saab eraettevõtetelt selliseid kaebuseid 40–50 korda aastas.

Kui Eesti konkurentsiameti juht Märt Ots võis rahulolevalt tõdeda, et justiitsministeeriumi alluvuses olemine on olnud ameti iseseisvuse tagamisel suureks abiks, siis majandusministeeriumile alluva Läti konkurentsiameti juhi sõnul on sellel omad negatiivsed jooned, sest ikka üritavad turuosalised kasutada telefoniõigust ja ametit majandusministeeriumi kaudu mõjutada.

Üks lahend sellele on peatselt üle võtmisele minev Euroopa konkurentsiametite töö tõhustamise direktiiv, mis nõuab konkurentsiametitele sõnaselgelt suuremat rahastust ja iseseisvust, märkis Ābrama. Märt Ots ütles uue direktiivi koha, et see annab võimaluse suure osa Eesti konkurentsiõigusest ümber kirjutada, muu hulgas loobuda paljudest kriminaalkorras uurimistest, ja asendada kohtus käimine administratiivsete trahvidega. Vaid Šarunas Keserauskas tõdes, et Leedu õigus on uue direktiiviga juba suuresti kohaldatud ning sellest väga suuri muutusi oodata ei ole.

Advokaadibüroo COBALTi partner Elo Tamm märkis, et kui Märt Otsa hinnangul on olukord avaliku sektoriga hea, siis tuleb konkurentsiameti otsustest ja praktikast siiski välja, et just jäätmekäitluse ja kohalike omavalitsustega on tulnud palju rinda pista. Näiteks on amet korduvalt pidanud piirama omavalitsuste jäätmeveohangetega seotud ettevõtete juurdehindlusi.

Ka kinnitas konkurentsiamet veel poolteist aastat tagasi, et linnaasutus Tallinna Jäätmekeskus on lisanud tarbijatele vahendatava jäätmeveo teenusele põhjendamatult suure juurdehindluse.