Uus löök Balti pangandusele

2014. aastal andis Swedbanki juht Priit Perens (vasakul) juhikoha üle toonasele ettevõtete panganduse juhile Robert Kitile. Tänase tööpäeva jooksul ei olnud kumbki Äripäevale kommentaaride jaoks kättesaadav.  Foto: Andras Kralla

Täna tabas Eestit uus löök, kui rahapesuprobleemide keskmesse tõusis siinne suurim pank Swedbank, mille kaudu on liikunud miljardeid kahtlast raha. Swedbanki juht Robert Kitt tänase tööpäeva jooksul kommentaare ei andnud.

Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud leidsid, et kokku 5,8 miljardi USA dollari mahus kahtlast raha on liikunud läbi Swedbanki kontode Balti riikides. Sellest 26 miljonit on seotud Venemaa maksupettustega, mille avastas Sergei Magnitski.

Viie kuu jooksul analüüsisid SVT ajakirjanikud suurt hulka salajasi dokumente, kust leiti kahtlasi rahaliikumisi Danske Banki ja Swedbanki vahel aastatel 2007–2015. Analüüsist tuli välja 50 Swedbanki klienti, kellel on rahapesukahtlus. Bloomberg kirjutas, et 50 kliendi rahaliikumised kannavad selget rahapesukahtluse märki ja nende kaudu liikus raha 4,3 miljardi dollari ulatuses.

Vähe vastuseid

Swedbank vastas SVT-le, et on registreerinud kahtlasi tehinguid ja on nendest politseile teada andnud. “Kui see info vastab tõele, siis on kaks võimalust: nad on nendest tehingutest teadnud, aga lasknud sel jätkuda, või pole nad neid kontrollinud ja tehingud pole ühtki häirekella tööle pannud. Ma ei oskagi öelda, kumb variant on hullem,” ütles Soderberg & Partnersi laenunõustaja Joakim Bornold. “Swedbanki vastu on esitatud rängad süüdistused ja on väga murettekitav, et neil on nii vähe vastuseid.”

Kuni kolmapäevani oli Swedbank kategooriliselt eitanud igasuguseid seoseid Danske rahapesuafääriga ja panga juht Birgitte Bonnesen on korduvalt kinnitanud, et pangas on uuritud seoseid Danske rahapesuskandaaliga, aga neid pole leitud. Kauppalehti teatel räägiti täna Rootsi meedias, et Bonnesenil võib olla raske paljastuste järel oma ametikohal jätkata.

Bill Browder, Magnitski raha jälgi ajav investor

Peen võrgustik

Värske info valguses tundub, et pea iga Põhjamaade panka kasutati selleks, et viia raha Venemaalt välja Euroopasse.

Iga kord, kui saame veel ühe infokillu Magnitski asja rahapesu kohta, näeme, kui peen on olnud rahapesuvõrgustik. Loodame, et Rootsi vastavad asutused algatavad jõulise kriminaaluurimise. Kui nad seda ei tee, seab see kahtluse alla kogu Euroopa Liidu finantssüsteemi.

Tippjuhi järsk lahkumine

Peaaegu kaks aastat tagasi lõppes pikaaegse pankuri Priit Perensi töö Swedbanki Balti panganduse juhina. Ta asus sellele kohale pärast panga nüüdset juhti, rahapesu tõttu turmtule alla sattunud Birgitte Bonneseni.

Perens liikus Swedbanki juhtkonnas kõrgele aastal 2015, kui hakkas Balti panganduse eest vastutama, enne seda juhtis ta Eesti filiaali. Äripäev hakkas Perensi ja Swedbanki probleemide vastu huvi tundma läinud aasta lõpukuudel. Perens keeldus kohtumisest, pangandusega kursis olevad inimesed püsisid kidakeelsed. Küll aga tõdeti, et see tekitas 2017. aasta suvel küsimusi, kui Perens oluliselt kohalt sisuliselt päevapealt lahkus. “Liigub igasuguseid jutte,” märgiti veel sel kuul Äripäevale.

Perens läks Balti pangandust juhtima tormilisel ajal. Pank maadles Lätis rahapesumuredega. Juba järgmisel, 2016. aastal trahvis panka Läti finants- ja kapitalituru komisjon. Swedbank pidi maksma 1,4 miljonit eurot. Nimelt põrus Swedbank klientide tehingute kontrollimises ehk siis jutt oli rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse mittejärgimisest. 2017. aasta suvel lahkus Perens ootamatult kohalt.

Mis saab Swedbankist?

“Huvitav, kuidas finantsinspektsioon reageerib. Paneb järgmise panga kinni? Vaevalt, Swedbanki sulgemine oleks Eesti majandusele käpuli kukkumine,” kommenteeris anonüümsust palunud endine töötaja Danske pangast.

Bonnesen on seni kiitnud, et Swedbankil pole muresid. “Imestasin tema jutu üle, nagu Swedbank oleks puhas kui prillikivi. Julge või rumal ütlemine, kuid rumal Bonnesen ei ole. Skandinaavia pankades on autokraatne juhtimisstiil. Tundub, et kohalikud juhivad, aga nad on vaid käsutäitjad. Suunised tulevad peakorterist, nagu oli Danskes,” lausus allikas. Sama allikas on aastaid tagasi Perensiga töötanud. “Aktiivne ja ettevõtlik,” meenutas ta, kuid julges kahelda, et Perens töötas teadmatuses. “Ei usu, et ta midagi ei teadnud.”

Perensilt ja Swedbanki juhilt Robert Kitilt ei õnnestunud kommentaari saada.

Perens alustas omal ajal Optiva pangas. Hiljem nimetati pank ümber Sampoks ja siis Danske pangaks. Perensi karjäär võttis hoopis hoogu Hansapangas.

Kattuvad aastad

Hilisema Swedbanki Eesti filiaali juhtis Perens samadel aastatel, mis on fookuses Rootsi ajakirjanike avaldatud värskes artiklis. Perens oli Eestis juht aastatel 2008–2014. Lekitatud materjalid pärinevad aastatest 2007–2015. Lisaks juhtis samal ajajärgul Balti pangandust Birgitte Bonnesen, kes andis 2015. aastal töö napiks ajaks üle Perensile. Viimase töö võttis Eestis üle toona Balti panganduse ettevõtete pangandust juhtinud, nüüd hiljaaegu Eesti Panga juhi kohta lootnud Robert Kitt.

Perens pidas Balti panganduse juhtimisel vastu veidi üle kahe aasta. Lahkus, nagu tihti juhtub, kahepoolsel kokkuleppel. Bonneseni kohta märgitakse Rootsis, et ta pidi pangas toimuvaga kursis olema, eriti arvestades, kui pikalt ta Balti pangandust juhtis.

Hansapanga asutajaliikme Jüri Mõisa sõnul ei ole Swedbank asendamatu, kui peaks rahapesujama tõttu Eestist lahkuma. Seda, kes on kuritegelikult käitunud, peab karistama, lausus Mõis. Ta viitas, et kui uurimine seda näitaks, poleks Swedbankil Eestis kohta. “Iga asi omal ajal.”

Swedbank ei ole Mõisa hinnangul Eestis eluliselt vajalik. “Maksete tegemine on kolinud internetti, Indrek Neivelti (Hansapanga endine juht – toim) Pocopay võib selle ära teha. Valuutavahetust saab teha Eestist väljas asuvas institutsioonis. Laenuportfell ei kao ka õhku – kõik pangad ei saa tegevust lõpetada. Kui sina, Marge Väikenurm, lähed restorani ja jood kogu oma raha maha, siis raha ei kao, vaid läheb kõrtsmikule,” selgitas Mõis, kuidas ta olukorda näeb.

Ka suhtub Mõis skeptiliselt väidetesse, nagu Swedbanki lahkumisel käiks Eesti majandus käpuli.

Peaminister Jüri Ratas ütles Äripäevale, et kuulis Swedbanki võimalikust rahapesust peamiselt meediast, mingit infot anti talle aga varem. Mullu aprillis ja oktoobris Swedbanki juhi Brigitte Bonneseni ja Eesti juhi Robert Kitiga kohtudes sellest teemast aga juttu polnud.

Kitt püüdles Eesti Panga presidendiks

Eesti Panga nõukogu liikme Jaanus Tamkivi sõnul olid võimalikud rahapesuriskid Swed­banki juures arutusel, kui panga juht Robert Kitt nõukogu ees seisis ja Eesti Panga presidendiks püüdles. Tamkivi ütles, nagu nõukogu liige Kalev Kallogi, et mingit konkreetset teadmist Swedbanki võimaliku rahapesu kohta keskpanga nõukogul polnud.

Kitt ütles nõukogule, et Swedbank on riskide vältimiseks andnud endast parima ning Tamkivi ei usu, et Kitt oleks nõukogule valetanud. “Kujutate ette pärast, kui ta on sellel ametikohal ja midagi sellist tuleb välja, mida siis teha... Tänases valguses on mul nõukogu otsuse üle hea meel,” sõnas Tamkivi.

Finantsinspektsioon ei saa hinnangut anda

Nagu ükski teine pank, ei saa ega ole ka Danske pank tegutsenud finantssüsteemis isolatsioonis. Kindlasti laekub sinna makseid teistest pankadest, samuti väljub sealt makseid teistesse pankadesse. Eeltoodu kehtib ka kahtlase raha puhul. Rahapesu asjades tuleb tuvastada täpsed asjaolud, kas eelkõige esineb raha kriminaalne päritolu ja milline on selle kriminaalse raha liikumise ahel, sealhulgas millises kihis üks või teine pank tehingute jadas on ning kas tal oli seda võimalik vältida. Mida kaugemal see kiht on, seda raskem on seda ka pangal teha. Kontrollime asjaolusid, me ei anna praegu hinnanguid Swedbanki varasemate tehingute kohta.

Kitti suunas Eesti Panga juhiks Keskerakond

Swedbanki juhi Robert Kiti ­kandidatuuri Eesti Panga presidendi kohale esitas nõukogu liige, Keskerakonda kuuluv Kalev Kallo. Temale oli soovituse andnud Janek Mäggi.

“Esitasin,” kinnitas Kallo, et soovitas Eesti Panga nõukogus valida Ardo Hanssoni järel­tulijaks praegu rahapesuprobleemide fookusesse sattunud Swed­banki juhi Robert Kiti.

Kallo ei tahtnud öelda, kellelt sai selleks idee. “Mõtted, nagu ikka, tulevad kolleegidega arutades.” Milliseid kolleege mõtlete? “Seda ma ei ütle, see on mu isiklik asi,” kostis Kallo.

Kallo ütles, et nõukogu liikmed ei teadnud pangale uut presidenti valides, et läbi Swedbanki on väidetavalt raha pestud. Valimiste teises voorus sai Robert Kitt neli häält ja Madis Müller samuti neli häält. Otsustavaks sai nõukogu esimehe Mart Laari hääl.

Äripäeva andmetel oli soovitaja keskerakondlane ja riigihalduse minister Janek Mäggi.

Kas teie soovitasite Kalev Kallole esitada Robert Kiti kandidatuur Eesti Panga juhi kohale?

Mis mõttes mina soovitasin?

Nii öeldakse. Küsin üle.

Mina ütlen niimoodi, et loomulikult me erakonnas… Kalev Kallo küsis erakonna laiendatud juhatuse koosolekul, et mis ideid on, eks. Seal oli palju ideid. Ideid, mida seal arutasime, ma muidugi ei saa… Et aga noh.

Te ei lükka ka ümber, et käisite välja Robert Kiti nime.

Ega meil seal oli laua peal neli nime, võin öelda, mida arutasime.

Kelle nimed need olid?

Seda ma ei ütle.

Üks on Robert Kitt, kes olid ülejäänud kolm?

Seda ma ei ütle. Nii palju võin öelda, et on mitu inimest, kes töötavad või on töötanud rahvusvahelistes finantsasutustes.

Miks teile Robert Kitt sümpatiseeris?

Nagu ütlesin, on mul praegu koosolek. Ma praegu rohkem ei saa rääkida. Kui tahate pikemalt, siis tunni aja pärast.

Suurpankade allahindlus

Swedbanki aktsia langes täna enim viimase kaheksa aasta jooksul, puutumata ei jäänud ka SEB. Swedbanki kahju suurust on aga veel vara hinnata.

Täna langes Swedbanki aktsia 210,80 Rootsi krooni pealt 182,05 kroonile ehk pank on kaotanud ligi 13,6 protsenti turuväärtusest. Panga aktsia jaoks on tegemist viimase kaheksa aasta suurima langusega.

Rootsi rahvusringhäälingu SVT kahtlustuse järgi liikus läbi Swedbanki Balti kontode 5,8 miljardit USA dollarit kahtlast raha. Sellest 26 miljonit on seotud Venemaa maksupettustega, mille avastas Sergei Magnitski. Bloomberg hindab kahtlase raha suuruseks 4,3 miljardit dollarit.

Panga 2017. majandusaasta kohta koostatud aruande järgi on aktsia positiivse hinnaliikumisega seotud ligi 4,1 miljoni euro ulatuses aktsiaoptsioonide boonuseid, mille väljamaksmise võib aktsia langus ohtu seada. Kokku puudutab tulemustasuprogramm enam kui 2200 töötajat, kellest ligi 100 kuulub siinse haru tippjuhtkonda.

Swedbank liitub rea teiste rahapesukahtlustuse saanud Skandinaavia pankadega. Finantsinspektsioon teatas üleeile Danske panga Eesti filiaali sulgemisest, mispeale andis pank teada väljumisest kogu Balti regioonist ning Venemaalt. Skandaali tulemusel võivad Dansket oodata trahvid miljardite dollarite eest.

Rahapesukahtlustuse on saanud ka Nordea pank, kes teeb enda sõnul võimudega igakülgset koostööd. Nordea on aasta jooksul kaotanud turuväärtusest ligi 9%, Danske turuväärtusest on kadunud ligi 50%.

Investeerimisvõimalus või mitte?

Seni on investorid näinud Skandinaavia pankade rahapesuskandaalis investeerimisvõimalust. Peamine argument, mis Danske puhul välja tuuakse, on panga keskne tähtsus Taani riigi jaoks. See annab lootust, et riik tuleb pangale vajadusel appi. Lisaks on märgitud, et pangad on võimalike trahvide jaoks piisavalt raha kõrvale pannud. Kuid tuleb silmas pidada, et trahvide suurus pole jätkuvalt teada. Ühtlasi pole skandaal täielikult lahti rullunud, seda eriti Swedbanki puhul, mille juhtum on alles verivärske.

Danske kohta väljendas ligi kuu aega tagasi mõtteid Livonia Partnersi üks asutajatest Kaido Veske. “Tean, et tegemist on Skandinaavia selgelt kõige suurema pangaga. Taani riigil on selge huvi seda ettevõtet aidata ja näen, et aktsia on liiga madalale müüdud,” rääkis Veske toona.

SEB aktsia reageeris valuliselt

Kuigi SEB pank on jäänud rahapesuskandaalidest puutumata, reageeris aktsia Swed­banki skandaalile valuliselt.

Stockholmi börsiindeksi 30 osalise seas olid langejaid täna vähemuses, kuid pangaaktsiate langus on sellegipoolest kogu indeksi 0,18% miinuspoolele vedanud. Swed­banki aktsia 10,5% langusele järgnes SEB 3,5% kukkumisega. Suurimate langejate seast leiab veel Nordea panga, mis on odavnenud 1%.

Siin tegutsevatest suurtest Skandinaavia pankadest on SEB süüdistustest seni puhtaks jäänud. “SEB-l pole kunagi olnud ega ole ka nüüd mõtet teenindada mitteresidentidest kliente Balti riikides,” kommenteeris panga esindaja Frank Hojem Bloombergile mullu oktoobris.

Kuid sellegipoolest paistab siinsest tegevusest üldiselt välja süsteemne probleem, kommenteeris konsultatsioonifirma AlixPartners juht Sven Stumbauer oktoobris.

Kasumlik Swedbank

Siinsetest turuliidritest, Swedbankist ja SEBst, on esimene grupi tasandil selgelt kasumlikum. Viimase nelja aasta jooksul ehk perioodil 2015–2018, on Swedbank teeninud puhaskasumit kokku 75,58 miljarit Rootsi krooni (7,16 miljardit eurot). Sama näitaja on SEB puhul 66,5 miljardit krooni ehk 6,29 miljardit eurot. Kuidas hakkab värske rahapesuskandaal Swedbanki kasumlikkust mõjutama, pole veel teada.

Kuigi 2018. aasta eest näitab SEB grupi tasandil paremat puhaskasumi marginaali, teenides 45,8 miljardi kroonise käibe juures 23,1 miljardit krooni puhaskasumit, teeb viimase nelja aasta võrdluses silmad ette Swedbank. Perioodil 2015–2018 on Swedbanki puhaskasumi keskmine marginaal 45,7%, SEB-l samal ajal 37%.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum