Äripäev • 23. veebruar
Jaga lugu:

Nädala lood: uus rahapesuskandaal ja värske haigla kiired võlad

Selle nädala põnevamate teemade sekka hindasid lugejad Swedbanki rahapesuskandaali, uue haigla oskust jääda kuu ajaga maksuvõlglaseks ja kinnisvarast eemale hoidvat finantsisti.

Kolmapäeval tabas Eestit uus löök, kui rahapesuprobleemide keskmesse tõusis siinne suurim pank Swedbank, mille kaudu on liikunud miljardeid kahtlast raha. Swedbanki juht Robert Kitt kolmapäevase tööpäeva jooksul kommentaare ei andnud, kuid otsustas olukorrast rääkida õhtuses "Aktuaalses kaameras".

2014. aastal andis Swedbanki juht Priit Perens (vasakul) juhikoha üle toonasele ettevõtete panganduse juhile Robert Kitile.  Foto: Andras Kralla

Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud leidsid, et kokku 5,8 miljardi USA dollari mahus kahtlast raha on liikunud läbi Swedbanki kontode Balti riikides. Sellest 26 miljonit on seotud Venemaa maksupettustega, mille avastas Sergei Magnitski.

Viie kuu jooksul analüüsisid SVT ajakirjanikud suurt hulka salajasi dokumente, kust leiti kahtlasi rahaliikumisi Danske Banki ja Swedbanki vahel aastatel 2007–2015. Analüüsist tuli välja 50 Swedbanki klienti, kellel on rahapesukahtlus. Bloomberg kirjutas, et 50 kliendi rahaliikumised kannavad selget rahapesukahtluse märki ja nende kaudu liikus raha 4,3 miljardi dollari ulatuses.

Loe pikemalt artiklist "Uus löök Balti pangandusele".

Danske saadeti asju pakkima

Eesti panganduses toimus sel nädalal ka teine oluline sündmus, kui finantsinspektsioon keelas Eestis tegutsemise Taani suurpangal Danske Bank, mis eiras Eestis rahapesu­vastaseid reegleid ja lubas siitkaudu liigutada mitmesaja miljardi euro ulatuses kahtlase päritoluga raha.

Finantsinspektsiooni ettekirjutuse kohaselt peab Danske esindus Eestist lahkuma järgmise kaheksa kuu jooksul.  Foto: Andras Kralla

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, et panga tegevuse lõpetamine ei tähenda, et pank võiks laenulepinguid lihtsalt üles öelda ja raha tagasi nõuda. Danske Bank peab alates esmaspäevast 20 päeva jooksul esitama finantsinspektsioonile tegevuskava filiaali sulgemiseks Eestis.

Finantsinspektsioon märkis, et jälgib filiaali likvideerimise protsessi väga tähelepanelikult. Näiteks selleks, et klientide huvid oleksid kaitstud, otsustas inspektsioon tagada pangale seatud kohustused sunni­rahaga. "Ettekirjutuse rikkumise korral tuleb pangal tasuda 100 000 eurot päevas iga rikkumise eest kuni täitmiseni, kuid mitte kokku rohkem kui 10 protsenti kogu Danske Banki aastasest netokäibest," märkis Kessler.

Loe pikemalt artiklist "Danske kaotab õiguse Eestis tegutseda".

Värskelt rajatud haigla võlgades

Skandaalse ärimehe Anders Tsahkna õe Lee Padriku rajatud Tallinna Eriarstikeskus suutis kuu ajaga maksuvõlglaseks jääda.

Lee Padrikuga seotud ettevõtted kipuvad maksuvõlglased olema.  Foto: Eiko Kink

Lee Padrikule ja Kristina Kuhile kuuluv Tallinna Eriarstikeskus avati Lasnamäe Tervisemajas eelmise aasta juunis. Maksuvõlg tekkis ettevõttel juba järgmisel kuul, olles praegu üle 18 000 euro. Võlg on ajatatud.

"Sellega pole mingit probleemi, ärge muretsege," ütles Padrik.

Loe pikemalt artiklist "Uus haigla jäi kuu ajaga võlgadesse".

Kinnisvarast hoiduv endine finantsjuht

Investori ja õppejõu Paavo Siimanni passiivne sissetulek jõudis kuus aastat tagasi 1300 euroni ning praegune eesmärk on seda iga aasta 1000 euro võrra suurendada. Kinnisvara pole aga tema teema.

Paavo Siimann eelistab dividendiaktsiaid – sel juhul on aktsialiikumine väikesema tähtsusega ja olulisemad on ettevõtte fundamentaalnäitajad.  Foto: Ivar Kuldver

Eestlaste hulgas populaarsest investeeringust – kinnisvarast – hoiab Siimann eemale. "Ma isiklikult arvan, et see koor seal kinnisvaras on pigem arendamisel kui väljaüürimisel," ütles ta.

Alustavale investorile on Siimannil selge soovitus: enne kui hakata raha lugema, on vaja raamatuid lugeda. "Koolita ennast, tee asi endale selgeks ja siis hakka peale," märkis ta.

Loe pikemalt artiklist "Finantsist hoiab kinnisvarast eemale".

Ootamatu väljumine

Pool aastat tagasi Margus Linnamäele kuuluvast UP Investist strateegilise partneri leidnud ökotooteid müüv Biomarket otsib nüüd uut partnerit. "See otsus ei olnud meile pikalt ette teada," ütles Biomarketi omanik Priit Mikelsaar.

Biomarketi omanik Priit Mikelsaar otsib uut partnerit.  Foto: Terje Lepp

Eelmise nädala lõpus teatas UP Invest, et ettevõte soovib keskenduda oma põhitegevustele tervishoiu, meedia ja meelelahutuse valdkonnas, mistõttu on alustanud Biomarketi osaluse müüki. Ettevõttele kuulub 50 protsenti Biomarketist.

Biomarketi 40 protsendi suuruse osaluse omanik Priit Mikelsaar ütles, et pole õige inimene UP Investi strateegiliste otsuste tagamaid kommenteerima, kuid see otsus ei olnud talle pikalt ette teada. "Kui plaan selgeks sai, siis oli kõigi osapoolte huvi kiiresti edasi liikuda. Käivitada uue partneri otsing ning öelda muutus ka avalikult välja," selgitas ta.

Loe pikemalt artiklist "Biomarketi omanik ei teadnud Linnamäe väljumist pikalt ette".

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum