Artikkel

    Arvamuskonkursil võidutses idee 5Gst

    Seitsmendat korda toimunud arvamuskonkursi Edukas Eesti ja 10 000 eurot võitis artikliga „5G teeks Eesti 5x rikkamaks“ (ÄP, 04.03.19) start-up-kiirendi Alpine House eestvedaja Kalev Kaarna.

    Esiplaanil Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv (paremal) koos arvamuskonkursi võitja Alpine House'i eestvedaja Kalev Kaarnaga.Foto: Andras Kralla
    Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkursi võidutöös kirjutas Kalev Kaarna, et 5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta tänapäevase tootmise eestvedajaks terves maailmas. „Lihtsustatult öeldes on 5G-tehnoloogia eelis, et suurt hulka informatsiooni saab liigutada kiiremini kui silmapilgutus või mõte ja ilma viitajata,“ selgitas Kaarna. 5G abil saaks panna Eesti parimad CNC-pinkide ehk programmeeritavate lõike- ja puurimispinkide spetsialistid, keda napib, teenindama mitte ühte ettevõtet, kus nad täna töötavad, vaid kuni kümmet ettevõtet, sest pinke saaks häälestada distantsilt ja reaalajas videosilla vahendusel.
    „Sellised pingid on Eesti tööstuses juba tavalised. Suuremates tehastes, näiteks Viljandi Aken ja Uks, istuvad need tegelased, kes programmeerivad CNC-pinke, üleval kontoris ja all on operaatorid, kes teenindavad neid pinke. Sellised asjad juba majas sees toimivad, 5G võimaldaks meil seda laiendada ja muuta see ettevõteteüleseks,“ ütles Kaarna Äripäeva raadiole. 5G võtmesõnaks on just viitaja puudumine, mis võimaldab reaalajas tegutseda. Hea näide on kirurg, kes opereerib, asudes ise tuhandete kilomeetrite kaugusel.
    Kaarna, kes osales konkursil kokku kolme artikliga, arvas, et 5Gst rääkiv lugu võitis tänu sellele, et see kõnetas inimesi rohkem. „See on väga selge uue tehnoloogia rakendamine. Selles oleme Eestis head ja meil on hea nina, et tunda ära uusi võimalusi, mis tulevad tehnoloogiast, olgu see siis X-tee, e-residentsus või mõni muu Eesti edule kaasa aidanud rakendus,“ ütles Kaarna.
    Palju teemasid, kõrge tase
    Teise koha vääriliseks (preemia 3000 eurot) hindas žürii ettevõtja ja infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu presidendi Ivo Suursoo artikli „Vajame suurt Nutika Eesti narratiivi“ (ÄP, 11.03.19), kus näidati, et 100aastane Eesti vajab suurt internetile keskendunud narratiivi, mis innustaks samavõrd kui kunagised vabadusepüüe ja euroopaliku elu püüe.
    Kolmanda koha (preemia 2000 eurot) saavutasid noored välismaal õppivad tudengid Grete Helena Kütt, Marcus Lukas Kiisa ja Kristjan Erik Liive artikliga „Loome silla Eesti ja hariduspagulaste vahel“ (ÄP, 13.03.19). Autorid osutasid isiklikele kogemustele tuginedes, et välismaal õppivad Eesti tudengid tuleb paremini siduda kodumaaga – et meie kultuuri saadikud välismaale kaotsi ei läheks ning riigil ja ettevõtjatel oleks parem ettekujutus, kes, kus, mida õpib ning mis oskustega Eesti noored üldse välismaal on.
    Äripäeva arvamustoimetuse juhi Neeme Korvi sõnul oli teemasid seinast seina ja kirjutajate tase üpris kõrge. „Žüriil oli päris raske ülesanne, sest häid ideid oli palju alates praktilist laadi ettepanekutest, nagu seadusemuutused, kuni suurejooneliste tulevikuvisioonideni – aga saime hakkama,“ märkis Korv. „Mul oli hea meel, et lisaks tuntud-teatud kirjutajatele pakkusid julgelt oma ideid ka noored. Tore on näha initsiatiivikust, mitte lootma jäämist, et keegi kuskil teeb meie eest vajalikud asjad ära.“
    Nominentide hulgas olid veel riigiametnik Vootele Veldre („Vähem riiki, rohkem inimest“, ÄP, 05.03.19), kes visandas Eesti sotsiaalkaitse mudeli aastaks 2039, investor Jaak Roosaare („Kolm seadust, mis vajavad kiirelt muutmist“, ÄP 19.11.18), kes tõi esile kolm teravat probleemi õigusruumis, mille lahendamine lõpetaks ebaõigluse, ning Diana Amos („Slow Estonia – aitab rabelemisest!“, ÄP, 15.01.19), kes pakkus, et Eesti võiks olla esimene „aeglane riik“, sest kõik eeldused on meil juba olemas: väike riik, väikesed linnad, puhas õhk, säilinud loodus, tugevad traditsioonid.
    Kokku laekus novembrist kuni veebruarini võistlusele 69 artiklit.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

USA järelevalve hoiatab: Vene oligarhid üritavad kinnisvara osta
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.