Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

250 miljardit rohelist raha otsib uusi ideid

Maailmas otsib aastas vähemalt 250 miljardit eurot rohelist raha investeerimisvõimalusi.

Deloitte Eesti auditi ja siseauditi osakonna juht Erki Usin andis Pärnu finantskonverentsil ülevaate, mis on rohelised võlakirjad (inglise keeles green bonds) ja kuidas nende abil tavalistest võlakirjadest soodsamalt raha saada.

Näiteks Läti ja Leedu energiahiiud on rohelised võlakirjad juba välja andnud, Eesti Energia veel mitte.

Rohelised võlakirjad ei ole paduroheline looduskaitsealane teema, need võlakirjad toimivad samamoodi nagu tavalisedki võlakirjad, aga nende väljastamisest saadud raha saab kasutada ainult selliste uute või olemasolevate projektide rahastamiseks, millega on seotud teatav positiivne keskkonnaalane eesmärk. Rohelistele võlakirjadega seotud nõuded muudavad need heaks innovatsiooniliste lahenduste rahastamise vahendiks.

Deloitte Eesti auditi ja siseauditi osakonna juht Erki Usin Pärnu finantskonverentsil.  Foto: Urmas Kamdron

Usin märkis, et hea uudis on see, et üha enam väheneb energeetika domineerimine selles vallas ja rahastust saavate valdkondade mitmekesisus suureneb: kinnisvara (energiatõhusus), transport (elektri- ja hübriidtransport ja seotud taristu), isegi IKT. Ajalooliselt on pidevalt esindatud olnud vee- ja prügimajandus ning rääkimata tööstusest: erinevad filtrid ja reostusvastased süsteemid.

Teada on, et Eesti firmad finantseerivad oma investeeringuid peamiselt laenurahaga. Usin analüüsis ka ettekande tarbeks viimase aja uudiste pealkirju ja sealt joonistus selgelt välja, et tänu skandaalidele ja muutustele pangandus on täna firmadel pangast mõnevõrra raskem ja kallim investeeringuteks laenuraha saada ning heaks alternatiiviks saavad siin olla võlakirjad, sh rohelised võlakirjad.

Mis on rohelised võlakirjad?

See on suhteliselt uus nähtus. Need loodi 2007/08 aastate paiku. Esimesed ettevõtted andsid need välja 2013. aastal, ehk alles viis aastat tagasi. Roheliste võlakirjade areng selle viie aasta jooksul on olnud muljetavaldav. Kiire areng tingib omakorda roheliste võlakirjade reguleerimise vajaduse. Vabatahtlikkuse alusel rakendatavad põhimõtted on kehtivad alates 2014. aastast, kuid tulevikku vaadates on regulatsiooni vajadus suurem. Seetõttu on Euroopa Komisjon hakanud välja töötama vastavat regulatsiooni ning samuti on käimas vastavasisulise ISO-standardi väljatöötamine. Kui positiivne keskkonna aspekt kõrvale jätta, siis roheliste võlakirjade väljaandmise protsess ei erine kuigi tavapärastest võlakirjadest.

TASUB TEADA!

2013. aastal välja antud roheliste võlakirjade maht oli 10 miljardit eurot

2018. aastal välja antud roheliste võlakirjade maht oli juba ca 250 miljardit eurot

2020. aastaks prognoositakse roheliste võlakirjade mahuks 400 miljardit eurot

Allikas: Deloitte

Üle poole rohelistest võlakirjadest on välja antud Euroopas, järgneb Hiina ja USA. Roheliste võlakirjade kiirele arengule andis tõuke Pariisi kliimalepe, mis on Euroopas suurendanud oluliselt nõudlust keskkonnasõbralike investeeringute järele. Mitmed investorid ja fondid on endale seadunud põhikirjalised eesmärgid, investeerida teatud hulk rahalisi vahendeid keskkonnasäästu taotletavatesse projektidesse. Tulemuseks on olukord, kus raha selliste projektide tarbeks on rohkem kui sobilikke projekte, nõudlus uute projektide järgi on suur, nagu seda on ka roheliste võlakirjade ülemärkimine.

Teise olulise kasvu soodustajana on võlakirjade keskmine periood kahanemas 10 aasta pealt viieni ning keskmiste emissioonimahtude vähenemine. Keskmine rohelise võlakirja mediaanmaht on 150 miljonit eurot.

Kus peitub siis võit rohelisi võlakirju välja andes?

Kui võrdleme rohelisi võlakirju tavaliste võlakirjadega, siis on roheliste võlakirjade intress kuni ühe protsendipunkti võrra madalam. Vaatamata madalamale intressile on nõudlus ja huvi nende vastu suur. Lisaks rahalisele kokkuhoiule võidavad roheliste võlakirjade väljaandjad parema kuvandi kui keskkonnast hoolivad ettevõtted. Samuti annab roheliste võlakirjade kasutamine võimaluse ligipääsuks hoopis teistsugustele ja uutele investoritele.

Läti ja Leedu energiahiiud on juba rohelist raha kaasanud, Eesti Energia mitte

Nii Läti kui ka Leedu riiklik energiafirma on juba andnud välja oma rohelised võlakirjad, millest saadud hinnanguline rahaline sääst neile oli vahemikus 4-7 mln eurot, sääst tekkis eelkõike madalamatelt intressidelt. Igakord ei ole vajagi ettevõtte tavalisi võlakirju rohelistega asendada. Rahalist võitu on võimalik saavutada ka roheliste võlakirjade refinantseerimisega nagu näitab Lietuvos Energija näide.

Hoolivus loeb

Lisaks rohelistele võlakirjadele on täna maailmas olemas ka sotsiaalsed, sinised ja jätkusuutlikkuse võlakirjad. Deloitte ülemaailmne uuring näitas, et milleeniumipõlvkonna inimesed eelistavad töötamist vastutustundlikes ettevõtetes kõikidele muudele hüvedele. Tegemist on ülemaailmse trendiga, mida ei saa tagasi pöörata. Võimalik, et loetud aastate pärast on keskkonnaalane, sotsiaalne hoolimine põhiline mõõdik, millega hinnatakse ettevõtte edukust ja mis määravad ettevõtete väärtuse miljonites või miljardites eurodes.

Erileht Pärnu Finantskonverents 2019 ilmus 16.04 Äripäeva tellijatele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum