Miljon eurot ajas äripartnerid madistama

Honda autode edasimüüja Catweesi üks omanik, Pärnu tuntud ärimees Margus Kangur lahkus eelmise aasta alguses ettevõtte juhatusest. Ta oli sellel ametikohal olnud 18 aastat. Kaks nädalat hiljem lahkus ta ka Catweesi tütarettevõtte FER Kinnisvara OÜ juhatusest.

Mõni kuu hiljem selgus, et Kanguri ja FER Kinnisvara suhted pole just parimas seisus – Tallinna ringkonnakohtu kohtumäärusest selgub, et FER Kinnisvara nõudis kohtult Margus Kanguri ettevõtte Asratem OÜ pankroti väljakuulutamist. Põhjuseks oli aastaid tagasi antud laen, mida Kangur polnud tagasi maksnud. Võlaks oli ligi 1,1 miljonit eurot, millele lisandusid intressid ja viivised. Kohus otsustas pankroti mitte välja kuulutada, kuna nende hinnangul käis vaidlus nõude üle, mis väljus pankrotimenetluse piiridest.

Nii Margus Kangur kui ka FER Kinnisvara juhatuse liige Andres Antsov kinnitasid, et nüüdseks on olukord lahenenud. „Ei ole mingi äritüli, see oli hetkeline arusaamatus, mis on praeguseks lahenenud. Kõik on okei,“ ütles Antsov. Ta rääkis, et tegu oli lihtsalt ettevõtete omavahelise arusaamatusega, kus alguses tundusid asjaolud ühtemoodi, pärast aga teistmoodi. „Kõik lahenes sõbralikult,“ rääkis ta.

Kusjuures sisuliselt oli FER Kinnisvara laenud Asratemile laenud iseendale, kuna Margus Kangur oli laenude väljastamise hetkel FER Kinnisvara OÜ juhatuse liige. Kangurile kuulub ka ligi 36% FER Kinnisvara omanikfirmast Catweest.

Kangur tõdes, et Asratemil oli tõesti võlg FER Kinnisvara ees, kuid probleem lahenes. „Leidsime normaalse kesktee, kõik peaksid rahul olema,“ sõnas ta. Ta rääkis, et võlg oli aastast 2008, kui tekkisid probleemid mõne kinnisvaraarendusega. „Tollal investeeriti palju, kuid siis polnud enam turgu palju,“ selgitas ta.

Küsimuse peale, kas laenunõue oli ühtlasi ka põhjuseks, miks Kangur Catweesi ja FER Kinnisvara juhatusest lahkus, vastas Kangur vaid, et ta ei tegele enam nende ettevõtetega juhatuse tasemel. Antsov kinnitas aga, et maksmata laenud juhatustest lahkumise põhjuseks ei olnud. „Ta ei võta igapäevasest äritegevusest osa lihtsalt, Catweesi üks omanikke on ta endiselt,“ ütles Antsov.

Kohtumäärusest selgub, et FER Kinnisvara palus Pärnu maakohtul nimetada ajutine pankrotihaldur ning välja kuulutada Asratem OÜ pankrot, kuna võlgnik ei olnud suuteline võlgnevuse eest tasuma ning see suutmatus ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Avalduse põhjenduste kohaselt olid ettevõtete vahel olnud erinevaid võlasuhteid. Näiteks 2013. aasta jaanuaris sõlmiti laenuleping, mille järgi andis FER Kinnisvara Asratemile laenu 998 200 eurot. Vastavalt lepingule kohustus võlgnik tasuma laenusummalt intressi 2,8% aastas ja tagastama laenu hiljemalt 31. detsembril 2014. aastal. Samuti oli sõlmitud laenuleping 2011. aastal. 2016. aasta novemberiks oli võlgniku põhivõlg võlausaldaja ees 1 548 200 eurot, millele lisandus intress summas 185 342 eurot.

Kohtumääruse järgi oli eelmise aasta suveks Asratem tagastanud kokku 450 000 eurot. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus võlausaldaja ees kokku ligi 1,1 eurot. Asratem esitatud avaldusele ei reageerinud.

Asratem oli seisukohal, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata, sest pankrotiavalduse aluseks olev võlausaldaja nõude suurus ja alus on tõendamata ning pankrotiavalduse aluseks olev nõue on aegunud ning võlgnikul on õigus kohustuse täitmisest keelduda. Harju maakohus otsustas jätta ajutise halduri nimetamata ja lõpetas menetluse. Menetluskulud 602 eurot tuli maksta FER Kinnisvaral. Ettevõte kaebas otsuse edasi, kuid ringkonnakohus otsust ei muutnud. Osalised kinnitasid, et üsna pea pärast kohtumääruse avaldamist ehk mullu oktoobris said arusaamatused ettevõtete vahel lahendatud.

2010. aastal kirjutas Äripäev, et kinnisvaramulli lõhkemise eelõhtul, 2007. aastal hakkas Pärnu ettevõtjate Meelis Kingi ja Ürgo Tikerpuu firma Reaalarenduse OÜ tehnoküla arendama. SEB Panga kasuks seati kinnistule kaks hüpoteeki, kokku 65 miljonit krooni. Peatöövõtjaks võeti kohaliku tuntud ettevõtja Margus Kanguri suurosalusega Ermet Ehitus.

Juba esimese hoone ehitusel tekkisid 2008. aastal tellijal makseraskused, kuid maja saadi valmis. Teise maja ehitamine seiskus, kui Ermet Ehituse kannatus lõpuks katkes. Saamata oli kümne miljoni krooni ringis. Võlgade katteks vahetas Reaalarendus sama aasta kevadel omanikku, kelleks sai Ermet Ehitus.

Pooleldi pankrotis firma omanikuna tuli Ermet Ehitusel hakata lahendust leidma. Kangur lubas, et aasta lõpus makstakse alltöövõtjatele võlad ära. Kuid aeg läks ja lõpuks müüdi Mauri tehnoküla võlausaldaja SEB Panga nõusolekul edasi NPG Investment OÜ-le, mille omanik oli ühes Kanguri osalusega kinnisvarafirmas projektijuhina töötav Kristian Kahre.

Kannatlikele alltöövõtjatele tuli see kui välk selgest taevast. Nad ütlesid, et Margus Kangur mõtles välja skeemi, et ise SEB Panga ees puhtaks jääda. Nimelt sai pank oma raha uue omaniku kaudu tagasi, kuid alltöövõtjate võlad, mida on kokku enam kui kümme miljonit krooni, jäidki Ermet Ehituse pankrotipessa. Samuti on pankrotis Reaalarendus, mille maksuvõlg riigi ees küündis 7 miljoni kroonini.

Margus Kangur rääkis 2010. aastal, et tegelikult oli tema selle juhtumi ohver. „Mina kaotasin oma firma Ermet Ehituse, mis läks selle objekti tõttu pankrotti. Sealt ka võlad alltöövõtjatele. Ma polnud seal tegevjuht,“ rääkis ta. „Meie oleme kannataja pool. Ega meie ei lasknud neid firmasid pankrotti, meie kaotasime nii ehitusfirma kui ka maaüksused. Kahjuks kaotasid ka sellega seotud alltöövõtjad. Mina küll ei näe, et ma tahtlikult oma ettevõtted põhja lasin.“