Kardinate hankimine näib olevat lihtne ülesanne täpselt nii kaua, kui neid päriselt vaja läheb. Küsimusi, mis siis teele veerevad, on rohkem kui vastuseid, kirjutab värske Sisustaja.
Millisele kõrgusele kardinad paigaldada? Kui palju peaksid nad katma aknapalesid või kui palju puudutama põrandat? Kas panna need jooksma kardinapuule või hoopis -siinile? Need on vaid mõned küsimused, millele vastused tuleb leida.
Enne kardinate hankimist tuleks selgeks teha, millises stiilis ruum kujundada soovitakse. Kui kodu sisekujundust alles luuakse, on võimalusi rohkem ja valik suurem ehk sisekujundust saab luua tervikuna – paika sättida tekstiilid, padjad, vaibad ja mööbliesemed. Kui vahetamisse lähevad ainult kardinad, tuleb arvesse võtta juba olemasolevat ning seda maksimaalselt ära kasutada.
„Eestlane armastab turvalisi valikuid nii värvis kui funktsionaalsuses. Meile on omane katta aknad ikka kahekihiliselt – päeva- ja külgkardinatega. Üks osa sellest tuleneb konkreetsest vajadusest – turvalisus, ere päike jne. Teine osa aga harjumusest, mille stiilijuured on kinnitunud tõenäoliselt kuhugi ida poole,“ räägib kardinakunstnik Pille-Riin Dolenko. Ta toob näiteks Soome, kus päeva- ja külgkardinaid korraga kuigi paljude akende ees rippumas ei näe. „Skandinaavias ei kardeta, kui keegi su koju sisse näeb. Päeval ja õhtul on aknad katteta, tuppa lastakse valguda kogu valgusel, mis sealt tuleb. Alles õhtul tõmmatakse ribakardinad või rulood ette. Neid seevastu kasutatakse seal rohkem, kui meil,“ sõnab ta.
Igasse tuppa kardinaid vaja polegi
Kardinakunstniku sõnul valikut, mida akende ette riputada, jagub. Ometi kehtib ka siin kujundamise vaikiv reegel, et materjali tuleks kasutada täpselt nii palju, kui vaja ning nii vähe kui võimalik. „Kui keegi otseselt ei häiri su privaatsust, siis on hea mõte kasutada kardinaid üksnes hubasuseks ja hea une tagamiseks. Ja ka siin tasub kõik hoolega läbi mõelda, sest kardinatega annab muuta näiteks ruumi proportsioone, muutes seda avaramaks ja kõrgemaks. Oluline osa on ka värvidel ja mustritel, mida ei tasu karta. Neil on omadus panna ruum elama ning anda sellele kasvõi grammike iseloomu,“ selgitab Dolenko. Tema enda kodus elutoas näiteks kardinaid ei ole ja pole seal ka ruloosid. Mitte midagi ei ripu akende ees ega takista valgusel tuppa piiluda. „Elan viimasel korrusel ja keegi akendesse sisse ei näe. Ma väga naudin valgust, mis tuppa langeb, ja õhtul pimedust. Teistes tubades on aknad siiski kaetud,“ räägib ta.
Põnevate nippidega elamine suuremaks
Ehkki värvid ja mustrid on kardinate puhul tubades üldjuhul erinevad, võiks üldpilt siiski kulgeda teatud harmoonias. Suurte aknapindade puhul oleks parem valida kardinakanduriks kardinasiin, mitte kardinapuu. Kui kardinapuu puhul saab kardinaid liigutada vaid seinakinnituste vahelises ulatuses, siis siini puhul on võimalik seda teha kogu pikkuses. Pille-Riin Dolenko soovitab julgemalt proovida kardinasiini kinnitamist lakke. „Esiteks näeb siin lihtsa tehnilise detailina parem ning märkamatum välja ning teiseks saab sel moel kavalalt koos kardinatega tõsta ruumi kõrgust.“
Suurte akendega piklike ruumide puhul on oluline märgata, et kui katta kogu aken ühevärvilise kangaga, võib see õhtusel ajal jätta „lavakardina“ mulje. „Siin võib ruumi rütmi ja proportsioonidega mängida ja kasutada kahte erinevat kangast. Nii on võimalik muuta ruumi pisut dünaamilisemaks ning muidugi ka põnevamaks.“
Eestis palavalt armastatud tekstiilkardinad saab jagada õhukesteks tüllkardinateks ja vuaalideks ning paksemateks dekoratiivkangasteks. Lisaks tekstiilkardinatele võib valida hoopis roomakardinad või hankida hoopis paneel-, riba-, bambus-, voldikkardinad. Stiililt võivad kodu ehtima asuda lopsakad Inglise stiilis kardinad, millele iseloomulikud värvilised naturaalsed materjalid või keerulised lopsakad mustrid. Nende kardinate puhul kasutatakse palju ülaosasid ning volte. Prantsuse stiilis kardinate puhul on oluline luksuslik üldpilt ja need sobivad ruumidesse, kus on palju valgust. Materjalidena kasutatakse peaasjalikult sametit, sinelli, siidi ja dekoreeritud linast. Sellegi stiili puhul kasutatakse sageli ülakardinat või külgkardinaid.
Neoklassika stiilis kardinaid iseloomustab minimalism pluss moodsate kunstnike ja arhitektide ümber mõtestatud klassika. Skandinaavia stiilis kardinad on rahulikud, puhtad ja lihtsad, stiililt funktsonaalsed ja värvilt neutraalsed. Tänapäeval on populaarseimad modernses stiilis, siini peal õrnalt langevad kardinad, ühevärvilised või tagasihoidliku mustriga külg- või paneelkardinad.