Äripäev • 8 juuni 2019

Nädala lood: LHV kümnendi tehing ja skandaalse firma ümberkehastus

Nädala kõige olulisemate lugude sekka mahtusid LHV kümnendi tehing, skandaalse ehitusfirma moondumine Zosimbly Yacarambaks ja Nudisti oskus saada raha kokku enne, kui paludagi jõudis.

LHV Grupi juht Madis Toomsalu on rahul: pikka aega oli LHV siht kasvatada turuosa eralaenuturul 10 protsendi juurde, nüüd täideti eesmärk sisuliselt ühe tehinguga.  Foto: Liis Treimann

LHV ostis Danske Eesti haru pea poole miljardi euro suuruse laenuportfelli. LHV turuosa eraisikute laenuturul kasvas seega 10 protsendini. Sama palju kasvas esmaspäevase börsipäeva lõpuks ka LHV investorite rikkus.

"See on tehing, mida tehakse kord kümne aasta jooksul," kommenteeris LHV juht Madis Toomsalu.

LHV ja Danske leppisid kokku tehingu hinnas, mille alusel lahutatakse portfelli mahust tehingu hetkel 39 miljoni euro suurune allahindlus. Eeldatav tehingu hind jääb suurusjärku 410 miljonit eurot.

Tehing viiakse lõpule sügisel, siis kujunevad ka tehingu lõplik maht ja hind. Tehingu lõpule viimise eeltingimus on loa saamine konkurentsiametilt, lisaks on LHV Groupil vaja selleks kaasata täiendavat kapitali.

Pikemalt saab lugeda artiklitest "LHV ostab Danske pangalt eestlastele antud laenude portfelli", "Madis Toomsalu: meie jaoks kümnendi tehing" ja "Rain Lõhmus sai ühe tunniga 5 miljoni võrra rikkamaks".

Eesti börsifirmade raske kuu

Kui juuni algas LHV jaoks suure tehinguga, mis turgutas märkimisväärselt ka ettevõtte turuväärtust, siis mais langesid Tallinna börsi põhinimekirja ettevõtetest kahel kolmandikul aktsiate hinnad. Osaliselt oli süüdi ka dividendide hooaeg, kuna traditsiooniliselt langeb pärast omanikutulu väljamakseid samavõrra ka aktsia hind.

Rohelisse jäid maikuu jooksul vaid Nordecon, Tallinna Vesi ja Arco Vara. LHV Grupi aktsia hind ei muutunud ning ülejäänud 11 ettevõtet kaotasid väärtust grupina kokku keskmiselt 9 protsenti. Neist neljal, Tallinna Sadamal, EfTENil, Harju Elektril ja Silvanol, oli maikuus dividendi ex-päev. EfTENil oli ka uue emissiooni plaan, seega aktsiahind tuli hiljutistest kõrgustest (üle 18 euro) allapoole, lähemale uuele märkimishinnale, mis oli 16 eurot. Ülejäänud ettevõtetel põhjustasid langust muud mured. Tõusjate poolel olid Nordecon, Tallinna Vesi ja Arco Vara, sealjuures on neil kõigil dividendid veel välja maksmata.

Pikemalt saab lugeda artiklist "Kole kuu Tallinna börsil – üks ettevõte kaotas poole väärtusest".

Kõrgelt hinnas juhid

Kuigi tänavune mai kujunes Tallinna börsi firmadele raskeks, siis eelmine aasta oli vähemalt aktsionäridele hea, sest neile maksti välja kümnendi suurim dividendisumma. Aastaga kasvasid ka Eesti börsifirmade juhtide tasud keskmiselt 2 protsenti.

2018. aastal maksid 15 börsiettevõtet juhatustele välja ligi 10 miljonit eurot. Täpset firmajuhtide tasude ülevaadet on aga võimatu saada, sest mitu ettevõtet peidab juhtide tasusid. Kõige keerulisem on saada infot Ekspress Grupi ning Silvano Fashion Groupi kohta, kes esitavad grupi juhtkonna tasud koos tütarettevõtete juhtide tasudega.

Eesti börsifirmade juhtidest teenis mullu suurimat tasu Merko Ehituse juht Andres Trink.  Foto: Andras Kralla

Kuid on ka häid näiteid. Suurima aastatasu tõi mullu koju Merko juht Andres Trink, kelle aastatasu kasvas 20 protsenti, 305 633 euroni. Kuusissetulekuks teeb see ligi 25 000 eurot. Ettevõte avaldab ühena vähestest ka juhatuse tasud nõutud viisil.

Kuidas on Eesti börsifirmades juhatuse tasud muutunud, saab pikemalt lugeda artiklist "Börsifirmad hellitavad juhte".

Skandaalse ehitusfirma ümberkehastus

Ehitussektorit puudutas sel nädalal veel üks oluline uudis – Via Betooni nimeühendi taga tegutsevad ettevõtjad, kes on vaielnud raha pärast nii partnerite kui ka töötajatega, andsid firma Eesti tuntuima likvideerija Raul Pindi kätesse. Via Betoon Eesti kuulub nüüd Panama mehele ja kannab nime Zosimbly Yacaramba.

Üks võla kohtusse andnud alltöövõtja avastas keset kohtuprotsessi, et Via Betoon Eesti ei olegi enam Via Betoon Eesti ning seda ei juhi enam selle senine juht Priit Lai.

Kui tahad proovida nimegeneraatorit, mis loob ettevõtetele eksootilise uue nime, ja lugeda pikemalt ehitusettevõtjate vaidluse kohta, saad seda teha artiklis "Firmamatja tegi skandaalsest ehitusfirmast Zosimbly Yacaramba".

Ootamatu edu

Erinevalt võlgade klaarimise asemel oli peenjoogivabriku Nudist kaasasutajal ja direktoril Mihkel Männikul põhjust rõõmustada: marjadest ja puuviljadest vahuveini tootev ettevõte tahtis ühisrahastuse ja väikeinvestorite abil pool miljonit eurot kokku koguda, aga juhtus nii, et Nudist sai selle raha ja rohkemgi veel kokku enne, kui kampaania Funderbeami keskkonnas avalikuks jõudis.

"No tohutu kampaania oli kogu suveks planeeritud. Värvikad flaierid, mida festivalidel jagame, väga naljakas video tegemisel. Tahtsime erinevatel üritustel vahuveini pakkuda ja sealjuures võimaluse anda, et muide, meisse investeerida ka tahate? Aga nüüd me ei saa seda teha," rääkis Männik nende läbikukkunud plaanist.

Mida kavatseb ettevõte saadud rahaga teha, saab pikemalt lugeda artiklist "Nudist sai raha kokku enne kui paludagi jõudis".

Menukas robotbaarmen

Eduka rahakaasamisega sai hakkama ka riigilt kümneid tuhandeid eurosid toetust saanud Eesti robotbaarmen Yanu – krüptoemissiooniga tuli Aasia investoritelt enam kui miljon dollarit. Samas, kui robotbaar reaalsuseks ei saa, jäävad inimesed rahast ilma ning vastutust ei kanna keegi.

Yanu robotbaar segab kokteile 50 joogist ja ajab kliendiga ka juttu.  Foto: Yanu

Yanu eestvedaja Alan Adojaan, kes on avaldanud mitu bestsellerit ja osales teleseriaali "Lõks" stsenaariumi kirjutamisel, on optimistlik.

"Kahtlejaid oli ka Taxify ja TransferWise’i puhul veel väga hiljuti, see on loomulik. Arvestades, kui nimekas ja tugev tiim meil on, ma oleksin üllatunud, kui see ei õnnestuks," ütles ta. YouTube'i Yanu kanalile postitatud videos võrdleb Adojaan Yanu token'eid bitcoiniga. "Mõtle järele! Sa võid millestki väga suurest ilma jääda!" kutsub ta huvilisi üles, neid samas investoriteks nimetamata. Ettevõtte suuromanik on kinnisvaraärimees Kristjan Sild ja tiimi aitab poliitik Andrei Korobeinik.

Pikemalt saab lugeda artiklist "Menukirjanik, poliitik ja kinnisvaraärimees meelitasid robotbaari jaoks asiaatidelt üle miljoni".

Hetkel kuum