Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: investorite mõõduvõtt

    Neljapäevases hommikuprogrammis selgitame välja, kumb on kõvem investor – kas end inimtuviks nimetav Rahakratt või pankuri taustaga Märten Kress?Foto: Raul Mee

    Kumb on kõvem investor – kas end inimtuviks nimetav Rahakratt või pankuri taustaga Märten Kress? Ainus tõe kriteerium on tootlusenumber. Niisiis saabuvad mehed stuudiosse, et rääkida oma koroonakriisiaegsest tootlusest, aga ka sellest, kuidas selleni jõuti.

    Samuti uurime, milliseid finantsinstrumente leiab praegu meeste portfellidest ning lisaks kõigele on Rahakratil uudis – ta tuli töölt ära. Kuidas finantsvaba investori esimesed vabad päevad mööduvad, räägib ta saates.
    Täna avaldab oma tulemused Efteni kolmas fond, värskeid numbreid tuleb kommenteerima Eften Capitali juht Viljar Arakas, kelle abiga üritame aru saada, mis seis Eesti ärikinnisvaraturul praegu valitseb.
    Külas on ka valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud Eesti 200 juht Kristina Kallas, kes kirjutas Äripäeva veergudel, et Eestit ehitatakse kiirlaenule ja võlgadele. Uurime, kuidas käituks kriisiolukorras Eesti 200 ning kompame koos tänast poliitmaastikku – mida arvata Isamaa potentsiaalsest lõhenemisest, aga ka koalitsioonierakondade liikumisest avaandmete piiramise või internetivestluste jälgimise suunas.
    Hommikuprogrammi veavad Indrek Mäe ja Karl-Eduard Salumäe.
    Saatepäev jätkub nelja saatega.
    11.00–12.00 "Globaalne pilk".
    Silmaringisaate seekordne osa räägib spordiärist ja spordi rahastamisest. Arutasime spordiajakirjaniku Ott Järvelaga, mida võiks tähendada õigus korraldada WRC ralli Eesti jaoks ja mis saab koroonaajastul publikust ning suurvõistlustest.
    WRC rallile on õla alla pannud ka valitsus. Kui hea ralli võiks selle raha eest saada ja mille peale raha kulub, kuula saatest.
    Saadet juhib Pille Ivask.
    12.00–13.00 "Tark elukeskkond".
    Seekordne saade räägib tööstusmootoritest. Teada saab muu hulgas seda, kuivõrd need mõjutavad meie igapäevaelu ning kas tööstusmootorid on ka tulevikus valdavalt elektritoitel.
    Külas on Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Ants Kallaste ning ABB suurte mootorite ja generaatorite tooterühma väärtusahela juht Christen Puust.
    Jutuajamist juhib Karl-Eduard Salumäe.
    13.00–14.00 „Terviseuudised“.
    Teine laine tuleb loodetavasti kergem. Suvi on jõudnud teise poolde ja seekordses tervisesaates räägime COVID-19 ja selle võimalikust teisest lainest.
    Hea uudis on see, et Eesti on Euroopas üks kõige väiksema nakkuse levikuga riike. Kehvem uudis on aga see, et sügisel tuleb võib olla taas seista silmitsi piirangutega. Saatekülalise, terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnul oleme seekord siiski paremini valmistunud ja loodetavasti nii jõulisi meetmeid kui kevadel enam kasutusele võtta ei tule.
    Samas peab aga meeles pidama, et lisaks COVID-19-le ringleb endiselt veel terve rida viirushaigusi ning nende vastu aitab samuti hügieen ja distantseerumine.
    Saadet juhib Violetta Riidas.
    15.00–16.00 "Tehnoloogiakompass".
    Saates räägime sedapuhku sellisest teemast nagu vigade tegemine ja, nagu ikka, tehnoloogia kontekstis: milliseid eksimusi tehakse, kas tehtud vead on lihtsalt lohakus või asi, millest on võimalik ka õppida, ning milline on Eesti eksimiskultuur.
    Saates on külas Telia IT-taristu teenuste infrastruktuuri arendusjuht Rain Rebane ja Telia pilve- ja IT-taristu teenuste arenduse osakonna juht Lauri Mihkelson.
    Saadet juhib Priit Pokk.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
S&P 500 sulgus järjekordselt oma uuel rekordtasemel 5 433,74 punkti juures
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Rail Balticu projekt on ohus: puudu on kuni 19 miljardit eurot
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.