Nädala lood. Ummistunud Hiina kaubasadam ähvardab eestlaste jaoks hindu tõsta ning lapsed kui investeerimisallikas
Lapsega pargis.Foto: Andras Kralla
Lõppeval nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid enim paljude teiste lugude seas suletud Hiina kaubasadam, mille mõjudega maadlevad ka Eesti ettevõtjad, kui ka küsimus, kas laste saamist võiks käsitleda investeeringuna ning kas lapsed on kohustatud oma vanemate eest hoolitsema.
Kui vahepeal võis tunduda, et tarneraskused võiksid vaktsineerimise edenedes ning majanduse avanedes jääda pigem selja taha, siis tegelikkuses asjad siiski nii pole. Viimased poolteist aastat kestnud pidev plaanide ümbermängimine kaubavahetuses ning tarneraskused suveks ei vaibunud. Selle asemel tõstavad probleemid taas pead, kui Hiinas suletakse järjest maailma suurimaid kaubasadamaid ning ummistuvad teisedki sadamad ning lennuvedu.
Eesti logistikafirmad tõdevad, et juba viimased poolteist aastat pole ükski hommik sarnanenud eelmisega ning taas ühe olulise sadama sulgemine suurt midagi enam ei muuda: kaup suunatakse ümber teistesse sadamatesse või lennukitesse ja raudteele ning järjekordne takistus on vaid üks paljudest.
Sellest, miks Hiina sadama sulgemine ei mõju nii karmilt kui mõne teise maailma suursadama sulgemine,
loe edasi siit. Aknatootjatel äri buumib
Tarneraskustega puutuvad kokku ka aknatootjad, kelle jaoks on tellimuste arv hüppeliselt kasvanud, ent tõrvatilgana meepotis mõjuvad siiski tarneraskused ja hinnatõus.
Võrus tegutseva akna- ja uksetootja Rehpoli juht Rasmus Tomingas tõdes, et veel poole aasta eest oli olukord teine. „Aasta alguses oli pigem vaikne ja närviline ning konkurendid tegid väga alla omahinna pakkumisi,“ rääkis ta.
Kuidas tootmisettevõtted toime tulevad ning mil viisil keset buumi koroonapandeemiaga maadlevad,
loe siit.Lapsed kui investeering
Jätkasime ka umbes nädala eest alguse saanud tulikuuma teemaga, kas lapsi võiks käsitleda investeeringuna.
Kui ülemöödunud nädalal kirjutas Äripäev juhtkirjas, et lastele vanemate eest hoolitsemise kohustuse panek on vana talukultuuri pärand ja Eesti seadusest tuleks see iganenud säte välja võtta, siis kõik päris sama meelt pole.
Äripäeva lugejate tähelepanu püüdis kommunikatsiooniekspert ja eksminister Janek Mäggi, kes leidis, et perekond peab hoolitsema kõigi oma liikmete eest, nagu riik peab hoolitsema kõigi oma kodanike eest – ilma solidaarsuseta ei toimi ei perekond ega riik. “Juhul kui me ei taha vaimust vaeseid ja ihult nõtru näha tänaval piinadesse suremas. Kuna nad ei suutnud olla piisavalt edukad investorid,” kirjutas Mäggi.
Teema võttis üles ka tuntud investor Liisi Kirch, kes kirjutas, et soovib anda oma lastele kaasa teadmise, et ma toetan neid täna ja homme, mitte vastupidi.
Loe tema arvamust edasi siit. Aktsiad, millel on kasvuruumi
Lõpetuseks ka päriselt investeerimisest. Kirjutasime sel nädalal, et mitmel suurettevõttel on S&P 500 aktsiaindeksis analüütikute hinnangul veel tugevalt tõusuruumi, kuid seda just pandeemiast mõjutatud sektorites.
Aasta algusest on S&P 500 aktsiaindeks kerkinud pea 25%, pakkudes investoritele korralikku tootlust. Aktsiaindeksis on suurima tootluse toonud pandeemiast kasu lõiganud vaktsiinitootja Moderna, kerkides aasta algusest pea 260 protsenti. Lisaks leiab tõusjate hulgast pangandussektori ning tehnoloogiaettevõtteid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.