Sotsiaalmaks suudab Eestis maksuliigina katta järjest väiksemat osa sotsiaalteenuste rahastamisest, selgub järgmisel nädalal avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul näitavad keskuse kogutud andmed, et tulevikus ei pruugi kogutavast sotsiaalmaksust piisata pensionite, meditsiini ja muude sotsiaalkaitsega seotud kulude katmiseks.
Foto: Raul Mee
Näiteks nähtub raporti tulemustest, et inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest teenuseosutajaks vähendab sotsiaalmaksu ligi 40 miljonit eurot aastas. „Töövormide vahetumise tõttu on töise tulu osakaal vähenemas ja kapitalitulu – ettevõtlustulu, finantstulu ja renditulu – osakaal suurenemas kõikide arenenud riikide kogutulus,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Välistööjõule vähemalt Eesti statistilise keskmise palga maksmise nõue tähendab 20 000 sotsiaalse kaitseta töötajat ja aastas 100 miljonit eurot maksutulu kaotamist. Nõue tuleb ära muuta, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Sotsiaalmaksu lõhkumine kaheks võimaldaks laiendada ravikindlustuse tulubaasi ja aitaks tervishoiusüsteemi tuua 200 miljonit eurot lisaraha, ütles Arenguseire Keskuse analüütik Magnus Piirits Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Prooviks tervishoiusüsteemi päriselt efektiivsemaks muuta. Muudame inimese raha vabaks ja usaldame tema motivatsiooni oma rahaga targalt ümber käia, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.