MOL Company rafineerimisetehas Ungaris kasutab Vene naftat, kuhu see jõuab torujuhet pidi.
Foto: Attila Kisbenedek, AFP/Scanpix
Venemaa nafta ekspordi maht ulatus aprillis 8,3 miljoni barrelini päevas. Energiaagentuuri hinnangul ei ole Moskva oma väljakuulutatud 0,5 miljoni barreli suurust tarnekärbet täielikult teinud. Nende arvates võib Venemaa suurendada naftakoguseid, et saamata jäänud tulu tagasi teenida.
Euroopa Liit püüab sulgeda augud, mille kaudu voolab Vene nafta endiselt Euroopasse. Käivad ka jutud kolmandate riikide ja nende ettevõtet sanktsioneerimisest, kuid selles on veel kahtlejaid.
Venemaa nafta- ja gaasitulud vähenesid aprillis võrreldes märtsiga veelgi ja ei kata riigi kulude katmiseks nõutavat põhitaset, kirjutab Venemaa väljaanne Kommersant.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.