Alanud aasta on määrava tähtsusega tarneahelatega seotud kliimaandmete avalikustamise ja süsinikumaksu seisukohast, samas kui rünnakud ESG-kriteeriumide vastu võtavad uut kuju.
Eesti idufirmad võitlevad oma koha eest kiirelt kasvavas kliima ja keskkonna valdkonnas ja näevad suurt võimalust kogu majanduse fookuse siirdumises keskkonnateadlikkuse poole.
“Ega tali taeva ei jää” kõlab hästituntud vanarahva tarkus. Ootamatul kombel kehtib see ka siin Vahemere ääres. Seda isegi olukorras, kus kliimasoojenemine aina rohkem uksele koputab, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.