Esimene idee tuleb alati prügikasti saata
Nimetagem seda efektiivsuseks või laiskuseks, aga aju ei taha ideid välja mõeldes liiga palju energiat kulutada. Innovaatorid, juhid ja liidrid sellega ei lepi.
Näiteks probleemi üle pead murdes ja sellele lahendust otsides haarab aju kõige hõlpsamalt kättesaadavama variandi. Isegi kui see pole alati parim lahendus.
Nii selgitab aju toimimist Baylori meditsiinikolledži neuroteadlane David Eagleman, vahendab Business Insider. Ta selgitas, et korraldab oma laboris aju laiskusest võõrutamiseks lihtsa harjutuse, mille idee laenas hõõgpirni leiutanud Thomas Edisonilt: kui ta mõnelt kolleegilt ideid või lahendusi küsib, ootab ta vähemalt 10 vastust, mitte ainult ühte. Seda põhjusel, et esimesena pähe tulev ei ole tingimata parim, vaid lihtsama vastupanu teed minek. „Aju valib kõige vähem energiat nõudva lahenduse,“ selgitas Eagleman.
Fenomeni illustreerimiseks palus teadlane ühel konverentsil osalejail kujutleda randa päikeseloojangul. Kui ta küsis, kui paljud mõtlesid näiteks lainete vahustele tippudele või puu otsas rippuvatele kookospähklitele, ei tõstnud keegi kätt. Ajud genereerisid lihtsaima võimaliku pildi.
Esimene idee prügikasti
„Uuendusteni jõudmise võti on seada kahtluse alla esimene idee ning see piltlikult öeldes tagasi saata,“ soovitas ta. Whartoni ülikooli psühholoogi Adam Granti töö toetab tema nägemust.
Tema sõnul on võtmesõna järjekindlus. Lihtne on armuda oma esimesse ideesse ja pidada seda oma parimaks ning arvata, et ideed on otsas, kuid tegelikult ei ole. Ja alles siis, kui oled ilmsetest ideede genereerimisest juba väsimas, hakkad jõudma väärtuslikemateni, selgitas ta.
Nii soovitab ta näiteks ideekoosolekul koguda hulga võimalusi, millest saab elementaarse välja rookida ning originaalsele ja uuenduslikule keskenduda.