Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    BaltCap asutas100 mln fondi

    Baltikumi era- ja riskikapitaliettevõte BaltCap asutas 100 miljoni euro suuruse planeeritava kogumahuga erakapitalifondi BaltCap Private Equity Fund II (BPEF II), teatas ettevõte.

    BaltCapi teatel on fondi maht asutamisel 50.6 miljonit eurot ning hetkel on investorite märgitud kapitaliks 63 miljonit eurot.
    BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks ütles, et Baltikumi soodne majanduskeskkond annab suurepärase võimaluse ettevõtteid konsolideerides muuta nende tegevus efektiivsemaks ning samas toetada lisakapitaliga ettevõtete laienemist nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel turgudel.
    „Otsest sektoripiirangut ega -fookust pole. Oleme nii-öelda generalistid,“ ütles Saks Äripäevale. „Natuke oleneb ettevõtte suurusest. Kui fondi suurus on 100 miljonit eurot, siis plaaniks teha 8-10 investeeringut, mis oleks iga ettevõtte kohta 5-15 miljonit eurot. Me ei saa miljoni euro kaupa investeerida, muidu ei halda fondi ära,“ lisas ta.
    Saksi sõnul on tegemist klassikalise fondistruktuuriga ehk 10aastase elueaga, kus esimese viie aasta jooksul raha investeeritakse ning ülejäänud viie jooksul arendatakse ja väljutakse. „Üldjuhul tahame näha, et suudame firma väärtust kasvatada 2-3 korda,“ ütles Saks. Tema sõnul on erakapitali investeeringud majandusele tervikuna väga kasulikud, tuues majandusse koguinvesteeringust umbes 2,5 korda rohkem raha.
    BPEF II jätkab oma eelkäija BaltCap Private Equity Fund I (BPEF I) strateegiat. BPEF I on investeerinud kaheksasse portfelliettevõttesse, mis on kokkuvõttes viimase nelja aasta jooksul neljakordistanud EBITDA-d ning enam kui kahekordistanud oma käibe, küündides 2013. aastal 230 miljoni euroni. Mitmed portfelliettevõtted on selle aja jooksul läbi teinud olulise rahvusvahelise arengu ning nende töötajate arv on BaltCapi halduse all kasvanud poole võrra kuni 2700 inimeseni.
    BPEF II teeb omakapitali investeeringuid innovaatilistesse Balti regiooni ettevõtetesse, keskendudes “osta-ja-arenda” tüüpi tehingutele. „Tahame osta osaluse mõne sektori juhtivas firmas ja laiendada seda teistesse riikidesse, näiteks Eestist Lätti ja Leetu - ostame teistest riikidest analoogseid firmasid ja moodustame suurema grupi, üritades rahvuslikust tšempionist teha regionaalset tšempionit.“
    Fondi investorid kiidavad. BPEF II investoriteks on Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis investeerib läbi 2012. aastal asutatud Balti Innovatsioonifondi (EIF-i ja Eesti, Läti ning Leedu valitsuste poolt loodud fondifond), mis tegutseb vastavate riiklike asutuste agentuuride kaudu – Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Swedbanki Investeerimisfondide, LHV Varahalduse ja Danske Capitali poolt hallatavad Baltikumi pensionifondid.
    “EIF-i koostöö BaltCapiga sai alguse juba 2001. aastal ning läbi uue investeeringu tugevdame omavahelist koostööd veelgi,” vahendas BaltCap Euroopa Investeerimisfondi juhi Richard Pelly sõnu.
    “BaltCapi kogemus ning tõestatud suutlikkus Balti regioonis investeeringuid teha on ainulaadne ning uus investeerimisfond võimaldab neil tegevust veelgi laiendada. EIF on nii Balti Innovatsioonifondi loojaks kui ka võtmeinvestoriks, töötades koos regionaalsete partneritega. BPEF II on esimene Balti Innovatsioonifondi raames asutatud investeerimisfond, olles oluliseks verstapostiks unikaalse Baltikumi-ülese fondifondi tegevuses,” lisas ta.
    EBRD president Sir Suma Chakrabarti kinnitas samuti uue investeerimisfondi olulisust ning tundis heameelt jätkuva koostöö üle.
    “See on verstapost, mis näitab, kui oluline on pakkuda ettevõtetele era- ja riskikapitali pikas perspektiivis. Me oleme valmis seda tegema, toetamaks kaugeleulatuva potentsiaaliga uuenduslike kohalike ettevõtete kasvu ja arengut,” sõnas Chakrabarti.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA tarbijate kindlustunne kahe aasta madalaimal tasemel
USA tarbijate usaldus langes 21 kuu madalaimale tasemele, kuna ameeriklased on muutunud majandusolukorra tuleviku suhtes pessimistlikumaks.
USA tarbijate usaldus langes 21 kuu madalaimale tasemele, kuna ameeriklased on muutunud majandusolukorra tuleviku suhtes pessimistlikumaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Kevadpüha raadios: juhtimisest, idufirmadest ja finantsidest
Kolmapäeval räägitakse Äripäeva raadios konkursi „Parim juht 2024“ finalisti, Swedbanki juhi Olavi Lepaga tulemustlikust juhtimisest.
Kolmapäeval räägitakse Äripäeva raadios konkursi „Parim juht 2024“ finalisti, Swedbanki juhi Olavi Lepaga tulemustlikust juhtimisest.
Tuntud ettevõtte turundusjuht leevendas Mihkel Raua süütunnet
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles konvrentsil “Password 2024” esinedes, et roheliste tarbimisvalikute puudumisel peaks süüdi tundma ettevõte, kes ei paku alternatiive.
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles konvrentsil “Password 2024” esinedes, et roheliste tarbimisvalikute puudumisel peaks süüdi tundma ettevõte, kes ei paku alternatiive.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Märtsis tegi jaekaubandus vähikäiku
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli tänavu 4% väiksem kui aasta tagasi, kõige rohkem kahanes tööstuskauba müük, teatas statistikaamet.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli tänavu 4% väiksem kui aasta tagasi, kõige rohkem kahanes tööstuskauba müük, teatas statistikaamet.
FT: Kuidas Euroopa on pannud teised riigid raha eest oma välispiiri valvama
Paremäärmuslaste võidukäiku pelgav Euroopa Liit võtab tänavuste valimiste eel kasutusele üha karmimaid meetmeid sisserände piiramiseks.
Paremäärmuslaste võidukäiku pelgav Euroopa Liit võtab tänavuste valimiste eel kasutusele üha karmimaid meetmeid sisserände piiramiseks.