- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,78%6 276,13
- DOW 300,8%44 838,77
- Nasdaq 0,93%20 582,85
- FTSE 1000,51%8 819,33
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,78%6 276,13
- DOW 300,8%44 838,77
- Nasdaq 0,93%20 582,85
- FTSE 1000,51%8 819,33
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Brasiilia jõulud Eesti moodi
-- @page { margin: 2cm } P { margin-bottom: 0.21cm } -->
„Nii, mida sa teed jõulude ajal,“ küsib minult mõned nädalad tagasi nõudliku häälega minu uus sõbratar, 53-aastane Laine, kes terve elu elanud Rio de Janeiros. Tuleb tunnistada, et jõuluplaane mul pole – seljakotirändurid ei pane tihtipeale tähelegi, mis päev, rääkimata kuust hetkel on. Ajalehti me muidugi ka ei loe, aga see on juba teine teema.
„Selge, siis sa tuled meie juurde,“ teatab Laine häälel, mis vastuvaidlemist ei luba, „ema teeb sülti ja sööme hapukapsast.“
Niisiis, tänavused jõulud sujuvad hoopis rahulikumalt kui mullused, mis veetsin ühe argentina perekonna juures Buenos Aireses ja kus põhiliseks jututeemaks olid ühe sugulase uued kunstrinnad ja rasvaimu. (Pikemalt võib sellest lugeda raamatust „Minu Argentina“)
Siiski on ka jõulud Brasiilias – olgugi, et eetlaste majas – minu jaoks pisut ekstreemsed. Öösel on toas näiteks nii palav, et ilma ventilaatorita magada ei saa. Sajab vihma, mitte lund. Süüakse kalkunit ja kala, mitte verivorsti ja piparkooke. Hapukapsad, sealihalõigud ja kodune sült on siiski laual ning süüakse palju.
Brasiilias, nagu ka Argentinas, on üldiselt tavaks, et 24. detsembri õhtul kogunevad pered kokku, õhtustavad ja südaööl soovitakse üksteisele häid jõule ning avatakse kingitused.
„Sel aastal me teeme esimest korda loosipakid,“ räägib Laine mulle mõned nädalad enne jõule, „üks on siis „salajasele sõbrale“ ja teine on „vaenlasele“.“
„Mis mõttes, vaenlasele,“ ei saa mina muidugi aru.
„See teine on selline naljapakk, midagi humoorikat,“ selgitab Laine.
Sellised loosipakid olla Brasiilias moes juba paarkümmend aastat, kuid tänavu otsustavad paljud pered loosipakkide kasuks lihtsalt põhjusel – raha on vähem kui tavaliselt.
„Tavaliselt ostavad inimesed oma jõulukingitused kolmeteistkümnenda palga eest,“ selgitab mulle sõber Mariana, „ja jaanuaris makstakse selle eest siis need maksud, mis kord aastas tuleb tasuda.“
Hetkel kuum
Mariana jutust saan aru, et tegemist on näiteks auto-, maa- ja tervisekindlustusmaksuga. 13ndat palka saavad Brasiilias aga vaid need, kel on sõlmitud ametlik tööleping ja olemas tööraamat, kus nende töökoht ja palganumber ilust kirjas. Minu sõber Mariana on näiteks vabakutseline disainer ja tema võib 13ndast palgast vaid und näha.
„Paljudel muidugi tehakse nii, et tööraamatus on üks summa palgaks märgitud, aga tegelikult saavad nad suuremat tasu,“ ütleb Mariana, „pea kõigil ettevõtetel on siin lisaks ametlikule bilansile veel ka must kassa.“
Erinevates peredes käib jõuluvana muidugi erinevat moodi, minu võõrustajate juures istutakse peale südaööd kuuse alla maha ja jagatakse kingitused kätte. Kindlasti tuleb ära mainida, kes kellele kingituse tegi ning kui kingitud asi ei sobi, saab selle alati ümber vahetada.
„Muide, kas sa oled tähele pannud, et pea kõigis jõuludekoratsioonides kasutatakse lund,“ pärib Mariana minult. Muidugi olen ma märganud, kuidas majaseintele on kinnitatud vammustesse riietatud jõuluvanad, kes mööda lumiseid redeleid akende poole ronivad. Aga miks see nõnda on, ei suuda ma aru saada. Aasta tagasi Argentinas vaevas mind sama küsimus. Esiteks ei saja ei Rios ega Buenos Aireses lund ning teiseks tähistatakse jõule siis, kui nendes linnades on suvi, mitte talv.
„See lihtsalt on nii. Ilmselt USA ja Euroopa mõjud,“ kehitab Mariana õlgu, „keegi täpselt ei tea.“
Päris Eesti jõuludest jääbki puudu päris lumi, verivorst, isa tehtud seapraad ja ema kaneelikuklid.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele