Kaks aastat, kuid üks elukoht

Olukorra muudab keerulisemaks see, et need muudatused on tagasiulatuva mõjuga, sest eelnõus puudub rakendussäte. Seega kui need muudatused jõustuvad, siis vaadatakse tagasiulatuvalt, millal oli müüjal viimane elukoha võõrandamistehing ja kas võõrandatav elukoht on rahvastikuregistri järgi olnud 12 kuu jooksul müüja elukohaks.

Elukoha müügi maksuvabastuse eesmärgiks on tagada, et inimene, kes müüb oma kodu, saaks asemele osta samaväärse elukoha. Kuna maksustatavaks võõrandamistehinguks on nii kinnisvara müük kui ka vahetus, siis see kahe aasta piirang riivab inimeste elukoha valikuvabadust, mis on põhiseaduse § 34 alusel üks inimese põhiõigusi.

Küsimus ei ole selles, kas riik võib piirata elukoha müügi maksuvabastust, vaid selles, millised on planeeritava muudatuse negatiivset mõju leevendavad sätted, mis tagavad põhiseadusliku elukoha valikuvabaduse. Üks võimalus oleks vabastada elukoha vahetamisest saadud kasu tulumaksust sõltumata kinnisvara

omamise perioodist. See tagaks maksumaksjate kaitse ka erakorraliste sündmuste kontekstis. Näiteks võiks olla maksuvabastus nii elukoha vahetustehingule kui ka müügile, kui müügist saadud raha eest ostetakse uus elukoht.

Samuti tuleks kaaluda kinnisvara võõrandamisest saadud kahju ja kasu tasaarvestamise taaskehtestamist. Nimelt kadus see võimalus uue tulumaksuseaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2000, kuid võttes arvesse kinnisvaraturu hetkeseisu, tuleks võimaldada kinnisvara müügist või vahetusest saadud kahjumi tasaarvestamist kinnisvara müügist saadud kasumiga jooksval aastal või tulevikus nagu see on väärtpaberite puhul. Nendele, kes kardavad, et see toob kaasa lisasoodustused läbikukkunud kinnisvaraspekulantide, võib öelda, et suuremad tegijad tegutsevad nagunii äriühingute kaudu. Samas aitaks kinnisvara müügist saadud kahjumite tulevikus arvestamine veidikenegi leevendada nende perede olukorda, kes praegusel majanduslanguse ajal on sunnitud müüma ostuhinnast odavamalt oma elukoha või investeeringuks soetatud kinnisvara.

Mis on planeeritava muudatuse mõju ettevõtluskeskkonnale? Ühest küljest on see vastus OECD soovitustele kinnisvaraturu mahajahutamiseks. Seda eesmärki see eelnõu ilmselt ka täidab, sest elukohta ei tasu vahetada tihedamini kui kahe aasta järel. Omaette küsimus on, kas jahtunud kinnisvaraturgu on vaja veel jahutada (külmutada).

Elukoha ja kinnisvara müügi maksustamisega on tegelikult rohkem probleeme kui ülaltoodud, kuid loodetavasti tekib diskussioon selle üle, milline oleks õige ja õiglane elukoha müügi maksuvabastus 2010. aastat, milleni on kahjuks jäänud vähem kui 4 kuud.