Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pane raha enda heaks tööle

    Investor Jaak Roosaare.Foto: Andres Haabu

    Lõviosa aktsiate tootlusest tuleb investorile dividendidest. Seega tasub investeerida dividendiaktsiatesse ning eesmärk võiks olla palgatulu asendamine dividendituluga, soovitab investor Jaak Roosaare.

    Oktoobris 2010 käis Tallinnas Rahakompassil esinemas üks Soome legendaarsemaid väikeinvestoreid, mitme börsiõpiku autor Seppo Saario. Tema ettekannet “Ära tööta üksnes raha heaks, vaid pane raha ka enda jaoks tööle“ oli kuulama tulnud rohkem inimesi, kui saali mahtus.
    Ka neli aastat hiljem on teema aktuaalne, sest eestlaste pangaarvel seisab rohkem raha kui kunagi varem – nõudmiseni hoiustel umbes 3 miljardit ja tähtajalistel hoiustel 2 miljardit eurot. Intressid on kahanenud olematuks ja palgakasv ületab oluliselt inflatsiooni. Ometigi on Eestis ikka veel nii vähe investoreid. Põhjused võib suures osas jagada kaheks – pole motivatsiooni ja pole teadmisi.
    Seppo alustas oma ettekannet näitega Soome ajalooprofessorist Eino Jutikkalast, kes töötas kogu elu ülikoolis. Kui ta 2006. aastal 99aasta vanuselt suri, avastati, et ta oli pärandanud kõik oma säästud Helsingi ülikoolile. Ja neid sääste oli omajagu, veidi enam kui 22 miljonit eurot. Selgus, et Eino oli kogu elu oma palgast raha kõrvale pannud ja investeerinud Helsingi börsi dividendiaktsiatesse. Tema portfellis oli 12 Soome juhtivat ettevõtet, kes maksid Einole igal aastal enam kui miljon eurot dividende.
    Mida sellest näitest õppida? Esmalt kindlasti seda, et mida vanemaks elad, seda rikkamaks jõuad saada. Investeerimine on üks väheseid spordialasid, kus vanuse (ja sellest tulenevalt kapitali) kasvades lähevad tulemused paremaks. Õppetund on seegi, et säästa alati osa oma teenistusest ja investeeri see ettevõtlusesse. Kui tahad ja oskad, loo oma ettevõte. Kui sulle aga meeldib olla ülikoolis õppejõud, siis investeeri teiste ettevõtetesse. Börsil on igaühel võimalik saada osa ettevõtjate ränkraske töö tulemustest ja passiivse aktsionärina ettevõtluse võlusid nautida – ise samal ajal oma asjadega tegeledes.
    Eino investeeris otse, ilma fondide ja varahaldurite abita. Eluaegsel investeerimisel on kulude suurusel väga oluline mõju. Kulusid aitas kontrolli all hoida ka asjaolu, et ta ei müünud juba ostetud aktsiaid, vaid ostis saadud dividendide ja säästude eest järjest uusi firmasid juurde.
    Miks need dividendid nii olulised on? Selgub, et lõviosa aktsiate tootlusest tuleb investorile läbi dividendi. Juhul ka aktsiaid müüa pole plaanis, siis on dividend ka ainuke viis, kuidas oma investeeritud raha kasutada saab (kui aktsiate tagatisel laenamine kõrvale jätta).
    Tallinna börsil on dividendide olulisus pikaajalisel investeerimisel eriti selgelt näha, sest pikaajaliselt on positiivse tootluse börsil saavutanud üksnes pidevalt dividende maksnud firmade aktsionärid. Hämmastaval kombel kehtib see seaduspära isegi siis, kui investor dividendid lihtsalt ära kulutab. Dividendide eest uute aktsiate soetamine annab muidugi veel suurema võidu.
    Kindlasti on aastate jooksul võimalik ostes-müües-kahetsedes teenida tulu kõikide aktsiatega, kuid sellisel juhul muutub tähtsaks ajastamise pool. Meie “Eino stiilis” aktsiaportfell peaks aga toimima lihtsalt ja automaatselt.
    Eestlastel on Einoga võrreldes veel üks suur eelis. Nimelt soosib meie maksusüsteem passiivselt dividendidesse investeerimist, sest eraisikute jaoks on laekunud dividendid maksuvabad. Nii võiks esimeseks investeerimiseesmärgiks olla palgatulu asendamine dividendituluga. Siinkohal on abiks soovitus investeerida vähemalt pool oma sissetulekust. Mida vanemaks saad sina, seda vähem jaksad töötada. Mida vanemaks saab aga sinu raha, seda töökamaks ta läheb.
    Seejuures on veel nõnda, et mida rohkem ja järsemaid langusi vahepeal aktsiaturgudel tuleb, seda kiiremini rikkaks saad. Kõigile, kes aktsiate langust kardavad, võib öelda, et dividendiportfelli ehitavale investorile on börsikrahh parim asi, mis juhtuda saab. 2009. aastal oli näiteks võimalik soetada dividendiaktsiaid kordades odavamalt kui täna.
    Kuidas siis endale ikkagi dividendikratt luua, kes sulle igal kevadel ilma tööd tegemata hakkab palka maksma? Lähtudes Eino Jutikkala näitest soovitaks alustuseks kulutada vähem kui teenida ning investeerida ülejääk regulaarselt ettevõtlusse, Tallinna börsi dividendiaktsiatesse. Korraga vähemalt 500 eurot – näiteks 250 eurot kuus säästes tasub ostutehing teha iga kahe kuu tagant.
    Valik on üsna väike ning alustavale investorile on see hea. Laias laastus on Tallinna börsil 4–7 dividendifirmat. Kõige stabiilsemad neist on Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehitus ja Harju Elekter. Väikeste mööndustega võiks investeerida ka Olympicu, Tallinki ja Silvano Fashion Groupi aktsiatesse.
    Igal hiliskevadel laekub sinu kontole ettevõtetelt dividend ning selle eest tasub osta juurde uusi aktsiaid. Ning kui oled juba rahalise vabaduse saavutanud, võid ka dividendid jagada kaheks – 50% investeeri uutesse aktsiatesse ja 50% eest osta endale jalgratas või puhkusereis. Muidu on oht muutuda kõrges eas väga rikkaks ning siis pead hakkama pead vaevama, kellele oma varandus pärandada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nike avaldas oma inventuuri hetkeseisu, aktsia kukkus 12%
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.