Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõberpakkujad riigihangete kallal
Hankijal tekib praegust seadust järgides võimalus kõrvaldada menetlusest talle “ebasobivad” pakkujad, hoiatab advokaadibüroo LMP partner ja vandeadvokaat Kaido Künnapas.
Avalik võim ja hüved on Eesti riigis endiselt korruptiivselt kaubeldav ressurss. Läbipaistmatu ja ainult "sõbralikke isikuid" soosiv süsteem ei ole arenenud riigile omane ega jätkusuutlik.Uuringute järgi arvab 49% ettevõtjatest, et
riigihangetel petmine on levinud riigi tasandil ja 44% usub sama omavalitsuste kohta (korruptsioonivastane strateegia 2013-2020). Koguni 4% küsitletutest oli kokku puutunud korruptsiooniga riigihangete läbiviimisel.
Korruptsioonivastane võitlus on Eestis ja ka mujal maailmas liikunud "piitsalt präänikule": korruptantide karistamise asemel pannakse rohkem rõhku korruptsioonijuhtumist teatajate kaitsmisele ning nn whistleblower süsteemi ehk illegaalsest tegevusest teatamise arendamisele.
Reeglid kohustuslikuks
Kuid läbipaistvust ja vaba konkurentsi propageeriv riigihangete seadus peaks pöörama rohkem tähelepanu korruptsiooni ennetamisele, mida saab teha hanke läbipaistvuse tagamisega. Igal hankijal võiks olla kohustus töötada välja asutusesisene korruptsioonijuhtumi reeglistik ning luua elementaarne korruptsioonijuhtumist teavitamise süsteem.Riigihangete seadus annab hankijale õiguse küsida pakkujalt selgitusi ja tõendeid, kui ta leiab, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Ent säte on hankijale õigust andev, mitte aga kohustust panev. Kuna soodsuse põhjendatuse eelhinnangu tingimused seaduses puuduvad, siis on hankijad otsuste tegemisel küllaltki vabad.
See tähendab, et kui hankija arvates on mõni pakkumine põhjendamatult madala hinnaga, kuid hindamisprotsess pole piisavalt reguleeritud, tekib hankijal võimalus olukorda kuritarvitada ja kõrvaldada menetlusest talle ’’ebasobivad’’ pakkujad.
Selgemad juhised
Pakkumuse soodsuse asjaolude uurimine peaks olema hankijale pigem kohustuseks kui õiguseks. Alapakkumiste probleem on suur ja eeldab seadusandja poolt selgemate juhiste andmist.
Pakkumuses peaks olema kohustus hinnad võimalikult detailselt lahti kirjutada. See annaks hankijale märksa realistlikumad võimalused saada juba pakkumusele esmakordselt otsa vaadates jälile võimalikele alapakkumustele.
Autor: Kaido Künnapas
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.