Börsikrahhi kolm võimalikku tagajärge

Mis siis juhtus? Kriisi katalüsaatoriks olid eelmisel nädalal avalikustatud andmed Hiina tööstustoodangu kahanemisest, mis vallandas aktsiate lausmüügi, alguses Hiinas ning edasi USAs, Euroopas ja kogu maailmas. Shanghai börs oli esmaspäevase seisuga nädalaga kaotanud ligi 20%, Dow Jones 10%, Saksamaa 12%, Tallinna börs 7%. Enamikus Eesti aktsiaosalusega pensionifondides oli viimase aasta korralik tootlus mõne päevaga nullitud.

Sedavõrd ägedat langust pole suured börsid näinud 2009. aasta kevadest saadik ja see teeb ärevaks. Kui eelpool toodud langusprotsendid oleksid toimunud kahe päeva asemel paari kuu jooksul, siis nimetaksime seda korrektsiooniks ja paanikaks poleks mingit põhjust. Praegu aga kummitab ajalooline kogemus.

Eesti õppetunnid

Pakun kolm võimalikku stsenaariumi.

Esimene stsenaarium oleks must. Vabalangus börsidel jätkub ning jõuab ka kiiresti reaalmajandusse. Pangad ei julge enam laenu anda ja ettevõtjad kardavad investeerida. Riigi tasandil hakkavad tööle krokodillid ning ettevõtted koondavad ja vähendavad palku. Positiivse poole pealt on suurel osal Eesti juhtidest veel värskelt meeles eelmine kriis. Meil on oskus hakkama saada ka väga raskes olukorras. Loodan väga, et nii ei lähe, kuid hindaksin stsenaariumi tõenäosuseks 30%.

Teine stsenaarium oleks börside seisukohalt sarnane 2008. aastale. Alanud sügisel jätkub närviline kauplemine, kus meeleolud vahelduvad suurest optimismist tohutu pessimismini. Järgmiseks kevadeks on suuremad börsiindeksid kaks korda oma väärtusest kaotanud ning väikeinvestorid paariks aastaks turgudelt minema peletatud. Erinevalt 2008. aastast ei mõjuta börsidel toimuv reaalmajandust, mis toimuvat trotsides ikkagi mõõdukalt kasvab. Investor Toomas võib küll poetada mõne pisara, aga lõviosal Äripäeva lugejatest liiguvad asjad jõudsalt edasi. Panen tõenäosuseks 40%.

Kolmandaks võib ju juhtuda, et börsid lähipäevil stabiliseeruvad ning paari kuu jooksul taastuvad. Pidu kestab edasi ning august 2015 läheb ajalukku kui kummaline ühenädalane anomaalia. Ajaloost on küll raske leida midagi sarnast, kus lühiajalisel järsul kukkumisel poleks pikaaegset mõju, kuid ärme praegu välista seda võimalust. Võrreldes 2008. aastaga on USA majandus märksa parema tervise juures ja Euroopagi on kosumas. Maailma suurfirmade majandustulemused ja lähiaja väljavaated pole üldse pahad. Hindaksin selle väga positiivse stsenaariumi tõenäosuseks 30%.