Mari Mets • 21. oktoober 2015
Jaga lugu:

Kui meie mustikad satuvad haamri alla

Äripäeva ajakirjanik Mari Mets.  Foto: Andras Kralla

Rahandusminister Sven Sesterilt pole kõlanud veenvaid argumente Riigimetsa Majandamise Keskuse riigifirmastamiseks, leiab Äripäeva ajakirjanik Mari Mets.

Sester lubab, et matkarajad ja lõkkekohad ei muutu tasuliseks. Kuigi RMK pole ka püha lehm, mida ei peaks probleemide ilmnemisel reformima, pole kõlanud veenvaid argumente, miks tuleks RMK muuta riigifirmaks.

Riigieelarvesse kandis RMK eelmisel aastal oma kasumist 14,6 miljonit eurot, lõviosa sellest teeniti puidu müügist. Sel aastal kulutab RMK looduses liikumiseks loodud objektide rekonstrueerimiseks ja hoolduseks, loodusteadlikkuse edendamiseks ning RMK-le kuuluva Elistvere loomapargi ülevalpidamiseks 4,1 miljonit eurot. Kokku investeeritakse pea 18 miljonit eurot, valdavalt metsateedesse ja kuivendussüsteemidesse.

Majandusministeeriumi vastutusalasse kuuluvad kuus riigifirmat, mille valitsemiseks soovib majandusminister Kristen Michal luua veel eraldi valdusfirmad. Need riigifirmad investeerivad aastas 100 miljonit eurot, nende käive on seejuures veerand miljardit eurot. Nende summade valguses tundub RMK riigifirmaks muutmise üle arutamine nagu sääse ja elevandi kaalumine. Samas ei tohi lasta RMK-l tegutseda ebaefektiivselt, hoolimata sellest, kui väikesed või suured summad meie riigimetsast läbi matkavad.

RMK toimetab juba praegu äriühingule sarnaselt ning kui selle vormi muuta, ei muutuks sisuliselt suurt midagi, kuid teenustele hinnasildi külge panemine sõltub juba omanikust, ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas Postimehele. Teenuste hinnasildistamine puudutaks just seda 4,1 miljonit.

Kui mets läheb pankrotti

Paraku näib praegu, et Sester viskas n-ö RMK rahakoti arvele võtmise idee lihtsalt õhku, esitamata argumente, miks seda peaks tegema. "RMK on ebatavaline äriühinguvorm, see tegutseb täna ainsa riigitulundusasutusena. Läbipaistvuse, õigusselguse ja võrreldavuse huvides oleks otstarbekam aktsiaseltsi vorm," ütles Sester.

Kas RMKs käib laristamine? Mille puhul on seal läbipaistvusega probleeme (RMK aastaaruanne on erakordselt detailne)? Kas matkrajamaksuga saaks RMK ise teenima hakata selle 4,1 miljoni katmiseks? Loodusesõpradel ja maksumaksjatel tekivad õigustatud küsimused. Nendele lisas „Aktuaalses kaameras“ veel ühe riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra: „Kui riigifirmana läheb RMK pankrotti, siis mida võlgade katteks maha müüa?“ RMK-l pole lennukeid või piloote, millest Estonian Airi kombel loobuda.

Loodan, et risti üle rabalauka minevat laudteed ei jäeta ka rahapuudusel eluohtlikult mädanema. Kas siis, kui pole midagi müüa, võib ikkagi seenelise või matkaja teekonnale järve äärde või mustikametsa tekkida raha eest avanev tõkkepuu? Paraku on riigifirma pankrot täiesti arvestatav teema, millest ei saa vaadata mööda.

Põhjamaine metsaõhk vs. bürokraatia kasv

Vakra selgitas lisaks, et kui praegu on RMK põhiülesandeks metsa hoidmine ja säilitamine tulevastele põlvedele, siis raha teenimise eesmärgiks seadmisel on segane, kuidas need sularaha mitte teenivad tegevused tagatakse. Seni on Eesti võtnud eeskuju Põhjamaade, eelkõige Soome kogemusest, kus kogu metsa majandamisega seonduv on ühes kohas koos. Kui need lahku lüüa, nagu on komisjonis arutatud, läheme Läti teed, kus äriühingu vormis metsa majandades pole suudetud luua Eestile omaseid loodushariduskeskusi. 

"Täna jäi meil vastus saamata küsimusele, et kui kaks ettevõtet teha, siis kuidas see läheb kokku riigi poliitikaga püüda tõmmata kokku dubleerivat tegevust," lausus Vakra.

Loodusesõpradel tasub põhjalikumaid selgitusi oodates ehk rõõmustada koos Eesti Erametsaliidu juhatuse liikme Aira Tossiga, kes avaldas ERRi uudisteportaalis heameelt selle üle, et riik on võtnud üldse vaevaks RMK tulevikku analüüsida.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum