• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,14
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,14
Eesti Nokiaks võiks saada järgmisel kümnendil droonsõiduk, kirjutab TTÜ ärirahanduse magister Priit Pekarev.
TTÜ ärirahanduse magister Priit Pekarev.
  • TTÜ ärirahanduse magister Priit Pekarev.
  • Foto: Erakogu
Lennart Meri kunagine unistus, et Eestist sirguks ettevõte, mis tooks sarnaselt Soome tehnoloogiahiiuga Nokia riigi maailmakaardile, on senini teostamata. Meil on küll mitmed globaalselt tuntud niši-start-up’id, kuid meil ei ole ühtegi suurtööstust, mille bränd oleks suurem kui riik ise.
Viimase 20 aastaga oleme näinud, kuidas mitmed tööstused kerkivad esile ja järgmise silmapilguga kustuvad. Näiteks nutitelefoni revolutsiooniline areng. See väike vidin on muutnud terveid sektoreid ja tööstuseid. Märksõnadeks on just lihtsus ja efektiivsus. Kui osata turuvajadusi ja -arenguid ette näha, võib ees oodata kõige väärtuslikum konkurentsieelis. Olla turul esimene.
Mõelgem korraks, milline võiks olla järgmise 20 aasta autoturu areng? Kuhu võiks suunduda üks maailma suurimaid tööstuseid? Autotööstuse suurimaks väljakutseks on järgmisel kümnendil isesõitev sõiduk, kus eesmärgi saavutamiseks jooksevad võidu kõik suuremad autotootjad nagu Mercedes-Benz, BMW, General Motors, samuti Google. Suur osa teadus- ja arendustegevusest maetakse just juhivaba maismaatranspordi arendamisse.
Mõttekas oleks suunata teadus- ja arendustegevus droonsõiduki arendamisse ja võtta kasutusele sama tehnoloogia, mida kasutavad juba praegu suuremad lennukid – lennujuhtimise tarkvara. See tagaks droonsõiduki liiklemise lihtsuse ja ohutuse, kuna õhus saab lisaks trajektoorile manööverdada erinevate kõrgustega. Droonsõiduki kasutuselevõtuga poleks enam tarvis ehitada mitmetasandilisi ristmikke, remontida maanteid või teha muud, et hoida autoliiklust käigus. Maismaaliikluse suundumisel õhuruumi muutuks oluliselt kogu linnaruum keskkonnasõbralikumaks ja -ohutumaks.
Ükskõik, kuidas droonsõidukeid analüüsida, tundub, et droonitehnoloogia on ainuke loogiline suund, kuhu võiks suunduda transpordisektor. Droonsõiduk võiks olla uks maailma suurtööstuste klubisse. Kujutlegem, kui Eesti ettevõte konkureeriks selliste tööstustega nagu BMW või General Motors. Selle materiaalne ja mittemateriaalne mõju Eesti majandusele oleks hoomamatu.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele