Poola läheneb Putinile

Nii on Poola uute võimukandjate ideoloogia üks sambaid selgelt vastandus Läänele, kus on võimul marksistidest ja taimetoitlastest jalgratturid. Pole ime, et Läänes sellele reageeritakse ja Varssavi suhted Euroopa päälinna ja päälinnadega on läinud sassi. Europarlamendi president Martin Schulz leiab, et Poola on “putiniseerumas”, sääl luuakse Venemaa-tüüpi “juhitavat demokraatiat”. Saksamaal kutsuvad poliitikud üles kehtestama Poola vastu sanktsioone, kuna Poola võimud ignoreerivad Euroopa põhiväärtusi. Eriti pahandavad lääneeurooplasi kaks poolakate sammu: riigi konstitutsioonikohtu ümberkorraldamine ja meedia allutamine riigi järelevalvele. Uue meediaseaduse järgi ei vali riigitelevisiooni ja -raadio juhte enam ringhäälingunõukogu, vaid nad nimetab ametisse… rahandusminister. Võimud leiavad, et meedia on seni olnud erapoolik, on vähe hoolinud rahva rahvuslik-patriootlikust kasvatusest, millele nüüd tahetakse pöörata suurt tähelepanu.

Pole ime, et sellise ideoloogia ja käitumise vastu on Poolas endas samuti tõusnud ägedad protestid ja valitsuse vastu avaldatakse meelt. Ei ole aga selge, kui tugev on populistlike lubadustega ja loosungitega võimule pääsnud valitsuse tegelik toetus. Kui valitsusel oma lubaduste täitmisega (alandada pensioniiga, vähendada makse jne) tuleb peenike pihku ja eriti veel rikutud suhted Euroopaga mõjuvad majandusele halvasti, võib see toetus tublisti kahaneda. Peab aga arvestama sellega, et Poolas, nagu Venemaal, on rahvamassid meelestatud väga konservatiivselt ja ka Poolas on ülimõjuvõimas katoliku kirik üks vanameelsemaid Euroopas. Nii võib suur osa rahvast jagada praeguste võimude põlgust Lääne kõlvatusest rikutud haritlastest liberaalide vastu.

Lähenemine Venemaale

Kuidas see kõik mõjutab Poola välispoliitikat? Esialgu tundub, et siin on muutunud vähe. Poolas nähakse põhilist julgeolekuohtu Venemaas, toetatakse Ukrainat ja soovitakse näha Poolas NATO vägesid ja baase. Põhiliitlasena nähakse Ameerikat, kellega püütakse hoida erisuhteid. Ent ka siin võib Varssavi ebademokraatlik poliitika hakata liitlassuhete arenemist takistama: Washingtonist on juba kostnud kriitikat Varssavi sisepoliitiliste sammude kohta. Igal juhul on Poola ideoloogiliselt nii Euroopast kui ka Ameerikast eemaldumas ning – nii veider, kui see ei tundu – lähenemas nüüdsele Venemaale. Vladimir Putin ja tema lähikond on autoritaarse režiimi kehtestamises isegi olnud ettevaatlikum, püüdes tasakaalustada stalinistlikke ja marurahvuslikke ühelt ja liberaalseid jõude teiselt poolt. Jarosław Kaczyński juhitud Õigluse ja Õiguse parteil ei paista selliseid taotlusi olevat. Poolas mäletatakse liigagi hästi seda, et riik oli kord vägev impeerium piiridega Mustast merest Balti mereni. Poolas on neid, kes tahavad riigi vägevust taastada ja eks siis vanale Euroopale koha kätte näidata. 

Üks põhiküsimusi ongi, kas tulevikus hakkab ka Poola välispoliitikat suunama rohkem ideoloogia kui senised julgeolekumured ja liitlassuhted. Kas Poola võiks manduva Lääne kõrval või isegi asemel otsida häid suhteid samamoodi rahvuslik-patriootlik-konservatiivse Venemaaga? On ju Vene võimudel hääd suhted Euroopa padukonservatiividega ja natsionalistidega, olgu Marine Le Pen või Viktor Orban. Mis jääb pääle, kas geopoliitika või ideoloogia? Sündmused Poolas arenevad kiiresti, nii et vastusega ei tule ehk väga kaua oodata.