Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikeaktsionär ajab kiusu

    Peeter TammistuFoto: Arno Mikkor

    Kiuslik väikeaktsionär ei too majandusse midagi juurde, vaid teeb meid kõiki vaesemaks, leiab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

    Eesti ettevõtteid painavad üha sagedasemaks muutuvad kohtuvaidlused, kus vähemusaktsionärid proovivad justiitskiusu abil saada oma tahtmist, milleks neil osaluse suurust arvesse võttes õigust ei ole. Juba legendaarseks on muutunud BLRT juhtum, samamoodi on kiusaka vähemusaktsionäriga hädas Ekspress Grupp.
    Suurt pilti tajumata jääb märkamata, et möödunud aastaga on kohtupraktika loonud rea üksteisele järgnevaid pretsedente, mis võivad annavad seaduse mõttega märkamatult täiesti vastupidise tulemuse.
    Iga Eesti ettevõtluskliimast ja majanduse käekäigust lugupidav inimene peaks muret tundma, et aktsionäri panusest lähtuvat otsustusõigust püütakse märkamatult asendada vajaduspõhise õigusega.
    Väiksem panus, vähem õigusi
    Väikeaktsionäride asemel oleks õigem rääkida vähemusaktsionäridest. Vähese panusega kaasneb vähene õigus. Loogiline.
    Praegu on igal isikul õigus luua oma firma, siseneda olemasoleva firma omanikeringi või börsi kaudu investeerida. Kuid see õigus siseneda on seotud vastutuse ja hoolsuskohustusega ning alles seejärel õigusega midagi vastu saada. Kõigepealt tulevad kohustused ja hoolsuskohustus (hoolsus ka selles mõttes, kuhu oma rahaga investeerida) ja siis alles saabuvad õigused. Mitte vastupidi. Igaüks peab enne omanikuks saamist enesele selgeks tegema, millised on sellise omandiga seotud kohustused ja õigused, millised on pikaajalised plaanid.
    Miks peaks keegi tahtma minna oma firmaga börsile, kui sellega avab ta ukse ka mõnele kiuslikule vähemusaktsionärile? Miks peaks välisinvestor investeerima meie ettevõtetesse, kui ta ei saa olla kindel, et tal on kontroll oma omandi üle ja et mõni vähemuspanustaja tema hiilgavat ideed põhja ei lase?
    Teiste töö segamine teeb kõiki vaesemaks
    Majanduses ei ole võrdsus võimalik, ettevõtlus põhineb konkurentsil. Pole võimalik minna OPECi laua taha oma kahe lömmis kanistri ja kolme roostes ämbriga nõudma samu õigusi, mis naftamaardlate omanikel. Maailm ei toimi niimoodi. Igaühel, kes ei ole rahul oma praeguse olekuga majandusmaastikul, on võimalus luua oma ettevõtmine ja olla seal suurosanik või ainuomanik.
    Teiste töö segamine ei too majandusse mitte midagi juurde, küll aga teeb selle vaesemaks. See ei söö mitte ainult äriühingu, vaid kogu ühiskonna ressursse, sest bilanssi koostades ei tohi arvestamata jätta ka sadu tuhandeid ametnikutunde, mis on kulunud kohtute, ministeeriumide ja seadusandja ressurssidele.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eksperdid: kinnisvaras ootab ees keeruline aeg, anname nõu, mida teha
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: väikeinvestor räägib ausalt Tallinna börsist, finantsjuht osturallist ja suursaadik Moskvast
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime Eesti börsifirmade kultuuri muutusest, kaupmeeste kõige viljakamast müügiperioodist ja meeleoludest Moskvas.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime Eesti börsifirmade kultuuri muutusest, kaupmeeste kõige viljakamast müügiperioodist ja meeleoludest Moskvas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.