Kas kujutate ette mõnda teist riiki, kus põllumeeste otsetoetused langevad aastaga ligi 30% ja farmerid jääkski tänavale? Kardan, et Brüsseli eurokvartal ei suudaks traktorite mürast tekkiva vibratsiooni tõttu vastu pidada.

Olgem ausad, Eesti põllumehed on viimaste aastate toetuspoliitika valguses olnud ikka väga viisakad ja rahumeelsed. Üleminekutoetuste maksmise võimalus ei tekkinud nalja viluks, selle eesmärk oli hüvitada meie tootjate madalamaid otsetoetusi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide konkurentidega ja ära hoida otsetoetuste järsku langust alates 2014. aastast.

Maaeluminister ei mõista, miks me ei toetanud toetuste ümberjagamise teel kõikide piimatootjate toetamist. Sest olukorras, kus valitsus on oma ülesanded sihikindlalt tegemata jätnud, ei saa me toetada teraviljakasvatajate, lihaveisekasvatajate, lambakasvatajate, köögiviljakasvatajate jt tootjate konkurentsivõime nõrgendamist. Muidugi on piimatootjad mõõtmatult suures hädas, aga see peakski valitsust sundima ennast kokku võtma ja oma tegeliku ülesande ühise põllumajanduspoliitika karmilt reguleeritud raamides ära tegema.

Kui aga tahame valitsuse liikmetega rääkida üleminekutoetustest, siis iga kord lõpeb vestlus sellega, et see meede ei ole tõhus ja tootjad on ühise põllumajanduspoliitika toimimisest, rahvusvahelisest konkurentsist ja turureeglitest justkui valesti aru saanud. Liiatigi pole Reformierakond üleminekutoetusi kunagi maksta lubanud ja koalitsioonipartnerid näivad ka sellesse teemasse, vaatamata valimiste eelsetele lubadustele, leigelt suhtuvat.