Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti naine kui kasutamata investeering

    Allaheitlik haritud naine on Eesti majanduse raiskamine, kirjutab ettevõtja Eva Ladva.

    Eesti kesine majanduskasv peegeldab eeskätt seda, kui halvasti suudame inimeste andeid ja ettevõtlikkust kasutada, näiteks meie üleharitud ja alamakstud naisi.
    Miks peaksid suurriikide ettevõtjad Eestisse investeerima, kui me piltlikult öeldes sülitame nii ettevõtlike kui ka andekate inimeste peale? Samal ajal uskudes, et kogu ülejäänud maailm on kohustatud meid igavesti abistama.
    Toetused ja maksud, mis ei soosi ettevõtlikkust
    Ressursside ümberjagamine seab paika arengusuunad. Näiteks emapalk võiks naisi rohkem sünnitama motiveerida, kuid paraku ei kinnita statistika regulatsiooni väljatöötajate ootusi. Sünnitavad need, kes niikuinii sünnitaksid.
    Ärikeeles rääkides toodab suur investeering suurt miinust. Riik suunab miljoneid eurosid toetusesse, mida mitte ükski teine regulatsioon ega poliitika ei toeta. Eesti naiste üldine hakkamasaamine on vaatamata meie daamide suurepärasele haridustasemele kammitsetud nii palgalõhe kui ka naiste ülimadala ettevõtluses osalemisega. Mida teha siis, kui poolteist aastat õndsat heaolu otsa saab? Emapalk ei ole halb mõte, kuid kindlasti vajab praegune perepoliitika täiendamist, kui soovime, et Eestis sünniks rohkem lapsi, või et rohkem inimesi siin riigiks elaks ja töötaks.
    Praegu on mul Tallinna Tehnikaülikoolis omandatud avaliku halduse kraadiga võimalik rohkem ära teha mujal maailmas või erasektoris töötades kui Eesti riiki teenides. Miks? Sest meil valitseb siiani proletariaadi diktatuur. Seadusi kirjutavad ja avalikke poliitikaid viivad ellu inimesed, kelle positsioon ei põhine mitte alati nende andekusel ja teadmistel, vaid tutvustel ja suu kinnipidamise oskusel. Kuidas on võimalik sel moel luua seadusruumi ja maksusüsteemi, mis tegelikult ka toetaks majanduskasvu, mitte ei sunniks inimesi skeemitama?
    Meeleheitel koduperenaisest edukaks ettevõtjaks?
    Eesti ühiskond on praegu umbes samas arenguprotsessis, kus Ameerika Ühendriigid olid 1960. aastatel. Naiste õigused, rassiviha ja homoseksuaalsus on päevakorral nii avalikus debatis kui ka eravestlustes. Inimesed peavad meeleavaldustel osalemist lõpuks ometi normaalseks ja julgevad järjest tihemini ka avalikult oma arvamust avaldada. Me räägime seksist, mida Nõukogude Liidus ei eksisteerinud – kui mäletate, oli vaid armastus –, avalikult ja selleteemalised koolitused müüvad hästi.
    Kuid erinevalt ameeriklannadest, kes pärast 1950. aastatel doktorikraadi omandamist ja sellele järgnenud meeleheitel koduperenaiseelu põlled kümme aastat hiljem varna riputasid ja tulid tänavale oma õigusi nõudma, on Eestis elavad naised praegu ettevaatlikud ja allaheitlikud.
    Allaheitlik haritud naine on raiskamine meie majandusele tervikuna. Doktorikraadiga koristaja kõlab rohkem kui jaburalt, ent magistrist sekretär või kassapidaja pole praegu Eestis kahjuks erand. Töö, mida suudab teha ka põhiharidusega inimene, peakski jääma kodanikule, kes rohkem õppida ei suuda või ei viitsi. Haridus olgu investeering tuleviku kasumisse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.