Postiljoni asemel kapp, robot ja netikuller. On aeg!

Nonii, 1 : 0 jälle Belgia postiteenuste kasuks. Eks me ole neid peitusemänge siin Brüsselis juba nii palju mänginud, et olin igasugu varem proovitud variantideks valmistunud: et tuleb ette võtta retk naaberlinnaosa suvalisse poodi, kuhu mu pakk parema puudumisel jäetakse, või et leian ta koju tulles lihtsalt ukse tagant vihma käes ligunemas, sest postipilusse see ju ei mahtunud.

Nimelt toimetatakse Brüsselis posti ja pakke kohale rangelt ainult tööajal ning postipoiste isetegevus on märkimisväärne. Aga et mu internetist tellitud mitmesajaeurone kunstiteos viiakse lihtsalt suvalise kodus olnud inimese kätte meie tänaval, vaat seda ei osanud tõesti oodata.

Pärast asjatut uksekella tiristamas käimist kahel õhtul ja kahtluseussi toitmist tabas mind kolmandal päeval viimaks siiski edu. Härra sattus kodus olema ja viisaka inimesena ei olnudki veel mu pilti oma seinale kopsinud. Pildi teele pannud Amsterdami firma küllap valis kohaletoimetamiseks DHLi just selles lootuses, et mingeid äpardusi ei juhtuks, aga paraku ei ole vana majanduse logistikahiiglased internetiajastuga piisavalt kaasa läinud. Ei vajaks ju kuigi suurt pingutust, et kliente tarneajast ette teavitada või suisa telefoni teel tarnekoht kokku leppida või kuidas?

Eestis tekkis pakkide kättesaamisel suur läbimurre tänu postikappide süsteemile, mis paigutati kergelt ligipääsetavatesse kohtadesse nagu suured kaubanduskeskused, mis varahommikust hilisõhtuni avatud. Telefoni teel laekuva salasõna toel on süsteem mugav ja piisavalt turvaline.

Brüsselis tuli veel üsna hiljaaegu ka väiksematel pakkidel ikka järel käia postkontoris, mis avatakse siinmail teadmata põhjustel kell 9.30 ja suletakse 16.30 ning lõunal pannakse puhketunniks kinni. Ainult eriti kangekaelsed kliendid viitsivad sellistes oludes ikka veel internetist kaupu tellida.

Miks siis internetist tellitakse?

Eesti E-kaubanduse Liidu hiljutine tarbijauuring näitas, et internetist ostmine järjest sageneb ning kauba nägemine enne ostu muutub vähem oluliseks. Eelkõige innustab Eesti inimesi internetist ostma soodne hind, aja kokkuhoid ning ööpäevaringne kättesaadavus. Mina lisaks omast kogemusest juurde veel laiema kaubavaliku või suisa mingi erilise kauba, nagu ülaltoodud kunstiteose ostmise puhul.

Kõige rohkem ostavad eestlased netipoodidest pileteid, kodumasinaid ja elektroonikat ning ka naisteriideid. Kui aasta 2000 Äripäeva artiklitest lugesime, et netipoed kiratsevad, siis tänaseks on seis vastupidine. Statistikaamet toob esile, et juuni seisuga kasvas Eestis üldine jaemüügi käive 2015. aasta juuniga võrreldes 4%, aga jaemüük interneti või posti teel suisa lopsakad 10%. See jääb siiski veel kõvasti alla Euroopa e-kaubanduse kasvule, mis Euroopa Komisjoni uuringute andmetel on üle 20% aastas. Eriti kiiresti areneb B2B ehk ettevõtetevaheline e-müük, mis annab lõviosa Euroopa e-kaubanduse käibest (87%).

Pea kolmandik Eesti E-kaubanduse Liidu tarbijauuringule vastanutest väitis, et ostab juba praegu internetist rohkem kui tavapoodidest. Valdavalt ostetakse Eestist, aga üle 40% vastanutest on tellinud ka muudest Euroopa riikidest ning teine 40% mujalt maailmast. Netikaubanduse trend on jätkuvalt tõusev, tarbijad on selle suhtes optimistlikult meelestatud. Huvitav, mida küll kavatsetakse müüma hakata kõigis neis Tallinnas ehitatavates ja laienevates kaubakeskustes?

Uued tehnoloogiad koguvad jõudu

Riiklikust statistikast võib juba täna näha, et jaekaubanduse üldise kasvu varjus peitub oluline sõnum: tööstuskaupade müük kaubamajades ja tavapoodides väheneb. Netipoodide edu sõltub toote või teenuse kättesaamismugavusest. Igasugu piletite ja reisidega on lihtne, trüki aga kodus välja. Raamatud ja muu väiksem kraam tuuakse postikappidesse. Kiiresti riknevate, õrnade, kallihinnaliste või suuregabariidsete kaupade jaoks aga lahenduste otsimine alles käib.

Allan Martinsoni veetav Starship Technologies katsetab kohaletoimetamise roboteid, mis kõnniteid pidi vurades kauba kätte toovad. Amazonil on töös Prime Airi lendavad droonid, mis pakikese õhuteid pidi kohale lennutaks. Aga seniks, kuni uued tehnoloogiad alles tiibu või rattaid harjutavad, tasub tähele panna jagamismajanduse uusi ettevõtteid, mis igaühele võimaluse annavad netikullerina lisaraha teenida.

Inglismaal näiteks on väga levinud, et inimesed toimetavad oma igapäevase töölemineku ja -tuleku kulude ja ajakao mõtestamiseks ümbruskonna elanikele väiksemaid saadetisi kohale. Eesti oma idufirma ShipItWise saadab kõikmõeldavat kraami alates disainerprillidest kuni jalgratasteni ka üle riigipiiride.

Vana majanduse logistikakantsid, eriti kui nad veel riigile kuuluvad, nagu post, peavad veel vastu. Aga oleks aeg põhjalikeks uuendusteks. Mina ka veel alla ei anna, tellin täna Amazoni kaudu Inglismaalt raamatu. Saab näha, kuhu Brüsseli postiljon selle seekord toimetab.

Allikas: Facebooki-postitus, mis kajastab isiklikke vaateid.