Page Not Found

  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 04.09.16, 00:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Restoranid võiksid jaanalinnu mängimise lõpetada

Söögikohtadel on aeg pea liiva alt välja võtta ja endale tunnistada, et värske toidu äraviskamine on probleem ja sellega on vaja tegeleda, leiab Äripäeva ajakirjanik Kadri Põlendik.
Restoranid võiksid jaanalinnu mängimise lõpetada
  • Foto: Raul Mee
Mõnevõrra üllatuslikult selgub, et Eestis on restorane, kes arvavad, et neil ei jäägi kohe üldse toitu järele. Nimelt kui soomlaste toidupäästmisteenus ResQ Club käis siinsete söögikohtade jutul, et pakkuda neile võimalust praed äraviskamise asemel soodsamalt maha müüa, teatas mitu asutust, et neile on see võõras mure. Hämmastav muidugi, sest keskkonnaministeeriumi andmeil tekib Eestis aastas ca 22 000 tonni toidujäätmeid. Seal on oma osa ka kauplustel ja leibkondadel, kuid toitlustusasutused pole mingi erand.
Ei oska ette näha?
Mõnes restoranis leitakse, et ainult halval kokal, kes ei oska planeerida, jääb alles. Mõne jaoks on küsimus maines – kuidas me ütleme, et viskame värsket toitu ära, oleme ju tipptasemel restoran? Mul on nendele asutustele sõnum: te olete asjast täiesti valesti aru saanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seda, kui palju tuleb söögikohta lõuna ajal külalisi, on võimatu ennustada. Kuidas peaks siis suutma kokk ennustada, kui palju teha päevapakkumisi, et kõigile jaguks, aga samas kümnete viisi üle ei jääks?
Toidu äraviskamist maineprobleemiks nimetada on muidugi ülim totrus. Hoopis suurem mainekahju tekib sellest, kui söögikoht ei oska loodussõbralikult majandada ja arvab, et keegi ei tea seda. Toidukadu tekib kõigis kohtades, pole mõtet luua illusiooni, et meid see ei puuduta.
Seega, hea restoraniomanik, unusta oma iganenud arusaamad ja tegele probleemiga. Muide, toidupank tegutseb Eestis juba aastaid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele