• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 07.09.16, 07:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õigus saada paremat

Õigusest sõltub, kui kiiresti saavad majandusagendid pöörata uue lehekülje, alustada uuesti ja värskelt. Ehk kui palju raha meil kõigil on ja saab olema, kirjutab finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.
Kilvar Kessler
  • Kilvar Kessler
  • Foto: finantsinspektsioon
Eestis on vähe kirjutatud õiguse rollist parema normaalsuse saavutamisel, kuna õigust on nähtud ning käsitletud vähemalt majanduse tsüklite kontekstis küllaltki kitsa tehnilise instrumendina. 
Õigusnorm on riigi sunnijõuga tagatud käitumisnorm. Tavaliselt seondub õigus seaduste ja kohtutega. Majandusvallas eelkõige lepingute, äriühingute ja pankrotiga.
Armastatakse nentida, et majanduses tegeleb seadus turutõrkega, suunates riske või võimalusi ühele või teisele rühmale ehk normi adressaadile. Seadused kehtestavad ka selle, kuidas õigust mõistetakse, kuidas toimivad kohtud ning kuidas kohtuotsuseid täidetakse. Lühidalt – menetlusseadused kehtestavad tõe väljaselgitamise algoritmi, seaduse rakendamiseks vajaliku faktoloogia leidmise ning fikseerimise kulu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Bürokraatia ei pruugi rohkem kaitsta
Näiteks ühes riigis võib vara võõrandada ostja ning müüja kokkuleppel. Riik siin usaldab oma kodanikke või siis ei hooli – see sõltub ilmavaatest. Teises riigis aga on sama vara võõrandamiseks vaja kolme ameti nõusolekut ning lisaks tuleb võõrandamiseks läbida kohtumenetlus ning tulemus seejärel registreerida avalikus registris. Räägitakse, et see on vajalik lepingupoolte õiguste paremaks kaitseks. Ainult nende tingimuste erisuse korral ja kõigi muude tingimuste sama olles on selge, et vara võõrandamine võtab kasvõi ivakese kauem aega või on sutsu kulukam teise näite puhul.
Saab uskuda, et teises riigis on “õigused paremini kaitstud.” Samas selgub parem kaitstus tagantjärgi ja alati ei pruugi see nii olla. Esimene riik võimaldaks aga kiiremat riskide ja võimaluste optimaalseimat ümberpaiknemist ja seeläbi kiiremini leida lisaväärtuse allikaid. Mis omakorda laseb hõlpsamini hüvitada minetused või õiguste rikkumised, kui neid on tekkinud.
Ärgem üritagem parandada vana asja
Majanduse valdkonnas seaduse loomisel ja normide rakendamise kaalumisel on alati mõistlik lisaks õiguste kaitse vaatevinklile ning õigustehnikale vaadata, kas ja milliseid motiive norm ja selle rakendamine tekitab: kas suunab kiirele käibele, uutele võimalustele ja ka uutele riskidele või tsementeerib olemasolevat?
Kaldun majanduses toetama õiguslikke lahendeid, mis motiveerivad kiiret käivet, uue parema normaalsuse otsingut ja minetuste käsitlemist pigem mitte endise olukorra taastamise vormis, vaid tekkinud kahjude tagantjärgi hüvitamisega.
Tegelikkuses pole universaalset retsepti konkreetse lähenemise eelistamiseks, vaid normid kajastavad kompromisse ning iga kaasus oma tehioludega saab ainulaadse lahendi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele