Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeklane, sakslase päästeingel

    Viljar VeebelFoto: Erakogu

    Kreeka on rahahädas sakslastele tõtanud appi mitmel korral sarnase plaaniga, kirjutab riigiteaduste õppejõud Viljar Veebel.

    Kord 1988. aastal kohtusid rahvusvahelisel majandusfoorumil Saksamaa liidukantsler, suure Saksa autofirma juht ja Saksamaa suurima pensionifondi direktor. Istuti mossis näoga, sest Saksa marga kõrge kursi tõttu eksport ja tootmine kahanesid, samas oli igal sakslasel juba 2,7 autot ja uusi autosid ei vajanud kodumaal suurt keegi, tehaste tootmismaht langes, tööpuudus kasvas ning valitsuse populaarsus kukkus. Pensioniraha oli sakslaste kokkuhoidlikkuse tõttu kogunenud palju, samas ootasid tulevased aina kauem elavad pensionärid kõrget tootlust, mida ülekapitaliseerituse tingimustes oli raske leida.
    Nii arutatigi üheskoos, kuidas küll olla meele järele keskmisele Saksa valijale, kes tahaks kümme tundi päevas autosid toota, ise samas uut autot osta ei raatsi, sest säästab neljandiku palgast pensionifondi, millelt ootab vähemalt 7% kasvu aastas. Helge pensionipõlve asemel terendas tublile sakslasele Exceli tabelist aga koondamine, autotööstusele sulgemine, pensionifondide 0%-line tootlus ja liidukantslerile valimistel kaotamine. „Jah, kust küll leida keegi, kellel oleks raha ja tahet ära osta kallid Saksa autod ja kes samal ajal tahaks meie pensionifondidelt kõrge intressiga raha laenata,“ mõtlesid sakslased. Sellega saaks korraga päästetud kõigi asjaosaliste ametikohad ja tehtud õnnelikuks Saksa maksumaksja.
    Kreeka lubadused
    Mõtliku seltskonna pilk jäi pidama kõrval lauas istuvale Kreeka peaministrile. Kreeklase nägu oli samuti mossis, sest majandus ei kasvanud, drahmi kurss langes, laenuintressid olid kõrged ja tal polnud ei raha ega uhket limusiini, rahva toetusest rääkimata. Kreeka oli just Euroopa Liiduga liitunud ja peaminister ei jõudnud helge elu saabumist kuidagi ära oodata.
    Jagatud siis omavahel muresid ja selgus, et 90% ulatuses saaksid kreeklased (nagu ka hispaanlased ja portugallased) sakslastele abiks olla, näiteks paljudel kreeklastel oleks just vaja nii uut autot kui ka laenata raha selle ostmiseks. Lisaks oleks Kreeka valitsus valmis andma kõrgeid intressilubadusi Saksa pensionifondile järgnevaks kümneks aastaks, mis võtab viimastelt vajaduse igal aastal uusi tulutoovaid kliente otsida.
    Lepitud siis tingimustes kokku, et peaminister esitab kohemaid Kreeka nimel tellimuse 10 000 luksvarustuses Saksa autole aastas ja nii iga järgmise kümne aasta kohta. Raha Kreeka valitsusel ega kreeklastel endal autode eest maksmiseks muidugi ei ole ja seda laenab neile seesama kliente otsiv Saksamaa pensionifond, kellele Kreeka peaminister lubab, käsi südamel, 8% aastaintressi ja kõigi kohustuste täitmist kümne aasta pärast, tehingut garanteerib aga Saksa liidukantsler isiklikult. Nii jäävad autotehaste töötajad koondamata, pensionifond saab kena kasumiprognoosi ja raha topelt tagasi kümne aasta jooksul ning liidukantsler ja Kreeka peaminister oma rahva palava toetuse osaliseks.
    Raha otsas
    Aastad möödusid ja osalised said taas kokku 9 aasta ja 11 kuu pärast. Kõik olid tehinguga väga rahul, kasvasid nii Kreeka kui ka Saksa majandus: ühed said tarbida ja teised toota, Saksa pensionäridele terendas pensionifondi prospektis helge tulevik (Kreeka tarbijal oli see juba käes) ja mõlema riigi peaministri partei oli võitnud kahed valimised järjest.
    Kui osalised olid tehingu headust isekeskis kiitnud ja arutanud, et ega teist nii head diili vist keegi teine teinud ole, ütles Kreeka peaminister, et tal on ka üks halb uudis Saksa sõpradele, mis tegelikult on hea, kui veidi järele mõelda. Halb uudis oli see, et raha Saksa pensionifondi investeeringute tagasimaksmiseks ei ole pennigi, ei põhiosa ega intresside tarbeks. Hea uudis oli see, et sakslastelt saadud autod on läbi sõidetud ja oleks uusi vaja, ka on aastatega kasvanud Kreeka valitsuse laenuvajadus, sest hea elu on meeldima hakanud. Samuti vajavad teenindamist vanad laenud ja intressid.
    Sakslased, kes olid uudise esimese otsa peale üsna jahmunud, nähes vaimusilmas pensionifondi rahast tühjaks jooksmist, autotootja kahjumisse langemist ja kantslerile ebameeldivat pressikonverentsi, leidsid pärast üürikest arupidamist, et Kreekast ja kreeklastest võiks selles olukorras tõesti mitte ainult abi, vaid lausa kasu olla.
    Ühel juhul peaksid pensionifondid ju juba Kreekale laenatud raha maha kandma ja kaotaksid sellega nii kliente kui ka reitingu, lisaks oleks neil raske tulevikus kreeklastega samaväärset intressi lubavaid kliente leida. Kui aga kreeklastega kokkulepe teha ja vana laen koos intressiga uueks kümneaastaseks laenuks ümber vormistada, siis kaob korraga nii hapuks läinud võlakirjade kui ka kehva tootluse probleem ning uute murepilvede esile kerkimist pole oodata enne kümmet aastat, aga selleks ajaks on kõik asjaosalised juba mõnusat pensionipõlve pidamas. Pealegi jääks taas kord väljalaenatav raha ju Saksamaa majandusse, sest Kreekasse saadetakse ainult laenu eest ostetud Saksa autod. Tööhõive kasvaks, eksport kasvaks, raha jõuaks ringiga tagasi ka pensionifondi ja kõik asjaosalised peaks olema kümneks aastaks päästetud.
    Kirjutatudki siis uutele võlapaberitele alla: kunagine põhisumma, mis vahepeal oli kahekordistunud, kahekordistus sellega veelgi ja sellele lisandus teist samapalju uut laenu, mis samuti pidi kümne aasta jooksul kahekordistuma: ärilises mõttes geniaalne tehing, arvestades Kreeka valitsuse toonast kõrget laenureitingut.
    Ajalugu kordus
    Aastast 1998 sai linnutiivul 2008, vahepeal oli Saksa majandus, nagu ka Kreeka oma, kenasti kasvanud, kasutusele oli võetud euro ja mõlemad riigid olid sellega liitunud. Samuti olid mühinal kasvanud pensionifondide vahendid ja miski ei ennustanud võimalikku halba uudist.
    Ometigi läks just nii nagu eelmisel korral: kreeklased saabusid uute Hugo ülikondade ja Saksa limusiinidega kohale ja ütlesid, et viimane raha kulus just sisseostude peale ära, küll on aga neil pakkuda värskeid võlakirju kogu senise summa, lisaks intressi, lisaks uue summa ja lisaks uue intressi puhuks ja et asjaosalistel poleks vaja liiga tihti kokku saada, siis tegid nad seekord 30aastase graafiku, mis kindlustab kõigile osalistele hea une ja rahuliku pensionipõlve.
    Sakslased jäid mõttesse, mis oli muidugi viga, sest kusagilt imbus info välja ja võlakirjaturud sattusid paanikasse, Kreeka võlakirjade intress lendas taevasse ja avalikkuse surve ei lubanud Saksa osapooltel enam igati jumekale ja eelmistega identsele tehingule alla kirjutada. Ootamatult jäi seni helgelt mänginud muusika vaikseks. Eriti hirmul oldi Itaaliale samal viisil laenatud summade pärast. Korraks kaaluti Saksa liidukantsleri vedamisel isegi kõhu kõrvalt kokku hoidmist, aga selge oli see, et juba kaotsi minevat raha see tagasi ei tooks, pigem suurendaks probleeme veelgi.
    Olukorrale pakkus lahenduse itaallasest Euroopa Keskpanga president, kes lubas kõik Kreeka võlapaberid nominaalhinnaga keskpanga bilanssi hoiule võtta, vastutasuks nende endistele hoidjatele nullintressiga laene väljastades ja seda niikaua, kui on vajadust. Lisaks lubas ta survestada ka reserve omavate liikmesriikide keskpanku rahatrüki nime all hädas võlakirjade omanikele toetusoste tegema.
    Sellega oli olukord päästetud ja ootamatult olid vahepeal kasutuna paistnud Kreeka laenud ja võlakirjad jälle suures hinnas, sest tootlus oli kõrge, aga riskid maandatud. Külla aga võeti kuulda kreeklaste nõu laenutähtaegade kohta ja nende uued laenud pikendati aastani 2057. Saadud võlakirjad jagati solidaarselt liikmesriikide vahel ära, Saksa autotehas läks taas täistuuridel käima ja Saksa pensionifond näitas Euroopa parimat tootlust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus Euroalas aeglustus inflatsioon 10 protsendile
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.