Meie teeninduskultuuri viiks palju edasi juba see, kui jääksime ka klientidena inimesteks ning jälgiksime lihtsat põhimõtet: käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks, kirjutab Hilton Tallinn Park personalijuht Ulvi Parksepp.
- Ulvi Parksepp Foto: Raul Mee
Hea ja sõbralik teenindus on osa kogemusest, mida soovib igaüks tunda nii restoranis, hotellis, kohvikus kui ka poekassas. Eesti üldist teenindusetaset peetakse paraku pigem kehvapoolseks.
Eestis on levinud arusaam, nagu oleks teenindajatöö eelkõige midagi noortele – neile, kes on äsja alustanud tööelu ega leia kogemuste puudumise tõttu mujal teenistust. Seda mõtteviisi süvendavad teenindussektori suhteliselt madalad töötasud. Mujal maailmas ei domineeri valdkonnas kaugeltki noored. Saksamaal on restoraniteenindajate keskmine vanus valdavalt kõrgelt üle meie oma. Teenindajatena töötavad pigem keskealised inimesed ja nad on selle üle uhked, et saavad seda tööd teha.
Jääks õige inimeseks
Meie teeninduskultuuri madal tase ei ole põhjustatud üksnes teenindaja keskmisest vanusest. Kõik algab mõtteviisi muutusest ühiskonnas, sellel on oma roll nii teenindajal, kliendil kui ka tööandjal. Saame olukorda muuta eelkõige teenindajaameti materiaalse ja emotsionaalse väärtustamise kaudu.
Meie teeninduskultuuri viiks palju edasi juba see, kui jääksime ka klientidena inimesteks ning jälgiksime lihtsat põhimõtet: käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks.
Teeninduskvaliteedi hea taseme saavutamisel on oluline roll ka haridusel. Seda mitte üksnes kooliskäimisel, vaid samuti kodust ja ühiskonnast saadavatel eeskujudel. Kahjuks kohtan harva töölekandideerijat, kes näeks endal tulevikku professionaalse teenindajana. Tavaliselt soovib noor kohe juhiks saada ning kõrget palka teenida. Ei osata näha, et juhiks ei sünnita, vaid et juhtimisvõimekuse saavutamiseks on vaja kõvasti tööd teha ning kogemusi omandada.
Hiljuti intervjueerisin noort meest, kes teatas uhkusega, et soovib saada meisterlikuks kelneriks, kelle pärast tipprestoranid võistlevad ja kliendid tagasi tulevad. Just sellise suhtumisega kelner võib ühel päeval hotelli või restorani juhtida.
Teenindajatöö maine tõstmisel on oluline roll ka teenindusettevõtetel. Organisatsioonid peaksid rohkem endilt küsima: mida on meil oma töötajatele lisaks töötasule veel pakkuda? Kuidas meelitada inimene enda juurde tööle? Kuidas teda motiveerida, et ta ka homme naeratades tööle tuleks, mitte ei lahkuks peale esimest palgapäeva?
Mõtteviisi muutus
Teeninduskunst on õpitav, kuid parima kombinatsiooni annavad teadmised koos ande ja loomupäraselt positiivse suhtlemisoskusega. Kõige aluseks on soov seda tööd teha ja oskus teenindusprotsessi nautida ning väärtustada. Loomulikult ei saa ka kahepoolse austuseta – kiida teenindajat, tunnusta teist inimest tema töös ja uskuge, see hea sõna tuleb ringiga tagasi.
See on väike samm, kuid osa hoopis suuremast pildist, aidates kaasa üldisele mõtteviisi muutusele.
Seotud lood
Ettemaksed on tehingute tegemisel tavalised, kuid samas kaasnevad nendega alati ka riskid. Pole just harvad olukorrad, kus tarnija ei suuda finantsraskuste või tarneahela häirete tõttu tellimust täita, misjärel võivad ettevõtted oma rahast ilma jääda. Balti riikides tegutsev krediidikindlustusmaakler Credeo pakub koostöös Allianz Trade’iga, üleilmse juhtivettevõttega krediidikindlustuse valdkonnas, ettemaksete kindlustamise teenust, mis pakub lisakaitset just selliste olukordade puhul.