Uue valitsuse plaanitav suhkrumaks võib osutuda keelatud riigiabiks ja olla vastuolus põhiseadusega, kirjutavad vandeadvokaadid Helmut Pikmets (Reformierakond) ja Katri Paas-Mohando.
Kuigi maksuküsimustes on liikmesriikidel teatav autonoomia, on Euroopa Komisjon nii mõnelgi juhul leidnud, et liikmesriikide kehtestatud maksud on vastuolus riigiabireeglitega põhjusel, et maksul on valikuline iseloom. See on tavapärane just erieesmärgiga maksude puhul, mis võivad soodustada teatavaid tooteid või tegevusi.
Soomes ei läinud läbi
Näitena saab tuua Soomes 2011. aastal kehtestatud maiustuste, jäätise ja karastusjookide maksu. Toona kaebasid sojatoodete tootjad Euroopa Komisjonile, et kuivõrd maks kehtis vaid taimset päritolu jookidele, aga mitte piimale ega laktoosivabadele piimajookidele, said piimatootjad maksu tõttu eelise sojapiimatootjate ees, mis kujutas endast lubamatut riigiabi. Komisjoni survel on Soome suhkrumaksu kehtetuks tunnistanud.
Sarnased probleemid võivad tõusta meie suhkrumaksuga.
Euroopa Liidu reeglitest tulenevalt tuleb riigiabinõuetega vastuolus olev riigiabi abisaajalt tagasi nõuda. Kui Euroopa Komisjon tuvastab, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, tuleb riigil tuvastada kõik suhkrumaksu tõttu eelise saanud ettevõtjad ning nõuda ka neilt maksu tasumist koos intressiga alates maksu kehtima hakkamisest. Kuigi riigieelarvele võib see positiivselt mõjuda, oleks tagajärg paljudele Eesti ettevõtjatele ja Eesti ärikliima mainele negatiivne.
Kui veel samm edasi mõelda, on Euroopa kohtud tunnustanud ka ebaseadusliku riigiabi tõttu kõrgemaid makse tasuma pidanud maksumaksjate maksu tagasinõude õigust, aga ka kahjunõude õigust riigi vastu. Seega võib suhkrumaks ringiga ka riigieelarvet näpistama hakata.
Vastuolu põhiseadusega
Kuigi võimalused maksu kehtestamist vaidlustada on üsnagi piiratud, ei pruugi suhkrumaksu kehtestamine olla kooskõlas põhiseadusega. Eelkõige sõltub see seaduse konkreetsetest tingimustest, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ei saa kuidagi välistada, nagu näitas Soome. Põhiseaduse kontekstis ei ole aga selline olukord lubatav. Küsitavaks võib saada, kas seadusemuudatus on proportsionaalne. Vältimatult suureneb uue maksu puhul nii maksumaksja kui ka riigi halduskoormus. Samuti on küsitav, kas ülla eesmärgi saavutamisel saab kindlaks teha, kas ühes või teises maiustuses olev suhkur on maksustatud ja kuidas välistada, et ei toimuks topelt maksustamist.
Riigiabi reeglite rikkumist saab loomulikult ennetada, kui küsida Euroopa Komisjonilt enne suhkrumaksu kehtestamist luba, kuid silmas peab pidama, et komisjoni menetlus võib sageli kesta mitu aastat ning komisjon võib maksu kehtestamise keelata, mistõttu oleks lähiaastate riigieelarves suhkrumaksu laekumisega arvestamine ennatlik.
Autor: Katri Paas-Mohando ja Helmut Pikmets