Vaatame Tallinna kaarti ja näeme: Tallinn on laiali valgunud linnastu, mis on surutud kahe pommiaugu – Tallinna lahe ja Ülemiste järve vahele. Läbi selle 2 km laiuse maakitsuse peavad kulgema kõik kommunikatsiooni-, sooja-, energiatrassid ning lääne- ja idasuunaline liiklusvoog. Tihti istume tipptundidel sel maakitsusel ummikutes Russalka juures või Ülemistel ja mujal ning kulutame asjatult aega.

TallinnEST 2030 on Tallinna lahes asuv poolsaar, mis algaks pärast D-terminali kaide lõppu suundudes otse põhja ja tuleks kaarega Pirita jõe suudmeni. Tekiks 4- kuni 6ruutkilomeetrine uus Tallinna süda. Nagu on New Yorgil Manhattan (59,1km2, kus elab kuni 1,6 miljonit elanikku). Tallinn saaks uue süvasadama poolsaare lääne servale ja idapoolne serv kuni Piritani võiks olla jahtide sadam.

Globaalses konkurentsis on tõmbekeskustele soovitav minimaalne elanike arv 2 miljonit. Siin astubki mängu aastaks 2030 valmiv Talsinki tunnel. Kust saab Helsingi oma joogivee? Maailma suuruselt teise 120km pikkuse tunneli kaudu. Tunneli läbimõõt võimaldaks sinna ka rongi sõitma panna. Tunnelit ehitati 1972-1982 ja see läks maksma tänastes hindades umbes 200 miljonit eurot. Tallsinki tunnel kulgeks suuremalt osalt graniidis, üksnes Eesti-poolne tunneli väljuv ots pole graniidis. Usun, et maailma esimene Hyperloop tehaksegi Tallinna Helsingi vahele ja sõiduaeg läheneb 5-10 minutile.

Tallinna linna elanike arv läheb 450 000le, selleks ajaks on ilmselt ka Viimsi vald liidetud Tallinnaga. Soomlased loodavad tunneli abil elanike kasvu 250 000 võrra ja liidetuna Tallinna ja lähivaldadega ületakski kaksiklinn Tallsinki 2 miljoni piiri.

Poolsaart me ei täida lihtsalt pinnasega, vaid ehitame selle korruste haaval maa-aluste parklatega ja kommunikatsioonitrasside vedamisel ei pea enam tänavaid üles kaevama. Miinus üks tasapind on mõeldud (tasuta) juhita, personaalsele (ühis)transpordile. Ühistransport on liidetud ühtsesse süsteemi kogu linnaosa hoonetega. Vajutades liftis -1 korruse nupule, saadetakse transpordisüsteemile teave, mitu inimest liftis on ja kui suurt veokit peab süsteem liftist väljumisele ette ootama saatma.