Turuvõitlus pensionäride pärast
Pensioni kogumisega on lood paremaks läinud, konkurentsi ja teadlikkuse tõus ootab ka pensionite väljamaksmisel, kirjutab IIZI partnersuhete juht Kaido Kepp.
Alates kogumispensionide süsteemi rakendumisest on pideva tähelepanu all süsteemi üks külg, milleks on kogumine. Vähem tähtis ei ole aga ka süsteemi teine osa, milleks on pensionide väljamaksmine. Kui praegu ei ole neid inimesi veel palju, kes oma kogutud raha eest pensioni saavad, siis peagi olukord muutub.
Kui vaadata kogumise poolt, siis siin on vähese konkurentsi tõttu olnud rõhk peamiselt fondide haldustasudel ja tootlusel ning nende kahe seostel. Konkurentide lisandumisel ja inimeste teadlikkuse tõustes on alanud olulised muutused. Juba ainuüksi teade Tuleva turuletulekust on muutnud teise samba klientide olukorda. Fondide valitsemistasud on alanemas ja ka valikuid on juurde tekkinud, näiteks passiivselt hallatavad fondid.
Kuidas aga on lugu selle pensionide poolega? Siin võib täheldada sarnast olukorda, mis fondimaastikul oli 10 aastat tagasi.
Praegu kehtib pensionisambast raha väljamaksmisel standardlahendus, et fondiosakute väärtuse eest ostetakse eluaegne pensionikindlustuse leping. Erandjuhtumitena vaadatakse seda, kui raha on kogunenud vähevõitu (ligikaudu 9000 eurot), siis võidakse teha perioodilisi väljamakseid pensionifondidest ja eluaegset pensionilepingut ei pea ostma.
Kui raha on kogutud summas, mis ei ületa 10kordset rahvapensioni määra (täna ca 1800 eurot), võib selle summa korraga välja võtta. Kui on õnnestunud koguda üle 123 160 euro, võib pärast pensionilepingu sõlmimist osa rahast fondi alles jätta ja seda siis pisut paindlikematel tingimustel kasutada või jätta pärijatele. Kogu raha tuleb üldjuhul kanda ühte konkreetsesse pensionilepingusse ja pensionilepinguid pakub täna kolm elukindlustusseltsi.
Mis võiks tulevikus olla teistmoodi ja kuidas seda saavutada? Märksõnadeks teadlikkus ja konkurents, just need asjad, mis pensionifondide puhul on paranenud või paranemas.
Investeerimisriski võiks lubada
Subjektiivsete hinnangutega on seotud ka garantiide väärtustamine üldisemalt. Elukindlustus pakub klassikaliselt garantiisid. See tähendab, et pikaealisuse riski katmise kõrval kirjutatakse välja ka intressigarantiisid. Ka siin võiks kaaluda lubada suuremaid valikuid, nt lubada investeerimisriski ka pensionieas, kui inimene seda soovib. Lisaks on raske hinnata, kas pakutavad muud garantiid – pension on küll eluaegne, aga mitte lühem kui 10 aastat - on adekvaatsed või mitte.
Kokkuvõttes on hea, kui valikuid ja konkurentsi tekib juurde, ja loodame, et nii läheb. Oluline on, et samba peaeesmärk – sissetuleku tagamine kogu pensionipõlveks – ei läheks kaduma.