Märt Belkin • 1. juuni 2017 kell 13:26

Lihtsa elu Sven ja Jüri

Rahandusminister Sven Sester ja peaminister Jüri Ratas  Foto: Andras Kralla

Praegu ametis olev valitsus saab ilmselt viimase aja edukaimaks, meeldib see meile või mitte, kirjutab ajakirjanik Märt Belkin.

Teha pole selleks vaja suurt midagi. Muret teeb aga see, mida tegemised või tegematajätmised kümne aasta pärast kaasa võivad tuua.

Ausalt, ma ei tea, kellel on õigus – kas ettevõtjatel, kes räägivad valitsuse maksupaketi kahjulikkusest või hoopis poliitikutel, kes ütlevad, et pakett on parim asi pärast viilutatud leiba.

Esimeses kvartalis ulatus majanduskasv 4,4 protsendini. Edaspidi tempo ilmselt veidi vaibub, ent 1–2protsendise kasvu aeg on mõneks ajaks mööda saanud. See tähendab aga, et kui aga õigus on eile valitsusele ühispöördumise saatnud ettevõtjatel ning valitsuse maksupakett on päriselt ohtlik, ei näe me seda suurest statistikast niipea.

Eesti on väike riik ja meie majanduse eluvesi on eksport. Vahepeal vedas tugeva palgakasvu toel kasvu sisetarbimine, kuna meie põhiliste kaubanduspartnerite nõudlus polnud kiita. Kasv jäi sellel ajal nõrgaks.

Meie riigieelarve maht on tänavu alla 10 miljardi euro, seal sees on ka ELi tõukefondide raha. Maailma suurima käibega firma on näiteks Walmart, mille müügitulu oli mullu pea 486 miljardit dollarit. Soome riigieelarve maht on 55 miljardit eurot.

Eesti mahud on lihtsalt liiga väikesed, et valitsus saaks majandust tervikuna käima tõmmata. Palju olulisem on see, mis toimub Soomes, Rootsis, mujal Euroopas, Venemaal ja mujalgi. Üksikuid sektoreid saab muidugi tublisti mõjutada – näiteks mitmesaja miljoni asfalti ja betooni suunamine tähendab head aega taristuehitajale.

Ettevõtjate vaev voolab riigieelarvesse

SKP on mõistagi ainult üks arv ja suurem sisemajanduse koguprodukt ei tähenda tingimata suuremat maksutulu. Kasv on aga tugev mitmes sektoris, mis on väga olulised maksumaksjad – näiteks tööstus. Ka statistikaameti nädala alguses avaldatud andmed ettevõtlussektori kohta saab lühidalt kokku võtta nii, et pilt on hea ja läheb veelgi paremaks.

Kasvu taga on muidugi ettevõtjate ja töötajate veri ja higi. Riigieelarve vaatest tähendab tõusu kiirenemine aga, et raha hakkab sisse voolama nagu võlujõul, justkui iseenesest. Olgu maksud või mitte, statistikas paistab kasv ning makstud maksude summa tõuseb.

Majanduse tõusule pööramiseks valitsusel suurt võimu ei ole, aga langusesse küll. Kui olukord läheb kehvaks ja majandustsükkel pöörab allapoole, oleks hädasti vaja puhvrit ja seda, et ettevõtjatel oleks hapnikku, mida hingata.

Kui maksupakett on päriselt nii karm, kui ettevõtjad arvavad, jõuab selle tegelik mõju riigini just siis, kui enam pole ruumi hingata, ammugi veel makse maksta. Ütleme, et sellise pöörde võtavad asjad näiteks kümne aasta pärast. ELi rahadega on siis kehvasti ning ka varem kokku hoitud riigiraha ära kulutatud.

Siis on muret hulganisti ning kirumist palju. Aga vaevalt Jüri Ratas ja Sven Sester selleks ajaks sama ametit peavad kui praegu.

Hetkel kuum