Ebavõrdne võistlus

Viimase kümne aasta jooksul ei ole panganduse põhiolemus muutunud. Küll aga on dramaatiliselt muutunud eraisikust kliendi kogemus – füüsiliselt enam pangakontoris käima ei pea, mobiilipank ja viipemaksed on muutunud argipäevaks ning maksed osaliselt nähtamatuks.

Eelnev lõik iseloomustab Eesti standardit, mujal on meile harjumuspärane kvaliteet üksikute edumeelsete  pärusmaa. Arvestatav osa maailma traditsioonilistest pankadest on aeglased, rõhuvad arendustes vaid kulude kokkuhoiule, kannavad regulatsioonide mõju täies ulatuses üle kliendile ega unusta selle kõige eest tasu küsida. Eilsete ja kaasaegsete pankade vahe seisnebki investeeringutes tehnoloogiasse, mida esimesed teevad ainult oma kulude kokkuhoiu nimel, teised aga lisaks teenuste parandamiseks.

Sellisesse paljude jaoks tupikseisu on jõutud kahel põhjusel: tehnoloogiline areng on sisemisest võimekusest mööda kasvanud ja regulatsioonid on tekitanud paindumatuse.

Alustades viimasest, siis ebavõrdsus regulatsioonides defineerib suuresti paindlikkuse astme erinevates ärimudelites. Paljude idufirmade esilekerkimine on rohkem panganduse jäikade regulatsioonide kui tehnoloogia arengu sünnitis. Arvestades, et 2019. aastaks tõusevad maailmas pankade riskiga seotud IT-investeeringud IDC uuringu kohaselt ca 20 miljardi euro võrra aastas, ei jää see finantstehnoloogia idufirmade investeeringutele palju alla. Sellises mahus investeeringud ei ole vaba valik, vaid regulatsioonide sund.

Küsides mõnelt Euroopa pangalt, kas praeguses ulatuses seadusi ja juhendeid on mõistlik, on tõenäoliselt vastuseks ei. Ometi on need olemas. Samas peaks igasugune regulatsioon olema maksumaksja tellimus. Jättes siinkohal kõrvale küsimuse, kas need praktilises elus ka toimivad, siis vähemalt teoreetiliselt on need ellu kutsutud erinevate riskide maandamiseks, mis iduettevõtete puhul on maandamata.

Lahenduseks peaks olema vanade ärimudelite osaline dereguleerimine või uute reguleerimine. Kui turul on nõudlus paindlikuma ja kiirema teenuse järele, oleks mõistlik eelistada esimest. Pankadega seotud suur usaldusväärsus säiliks ka regulatsioonide vähendamise korral, samal ajal võimaldataks ka uutel ärimudelitel konkureerida. Kahjuks leidub näiteid, et kui uuendust päris ära ei keelata, siis minnakse reeglina reguleerimise teed. Sellisel juhul oleks ka iduettevõtete ärimudelitesse paindumatuse kasv sisse kirjutatud.

Teise suure väljakutsena saab ära märkida tehnoloogilise arenguga kaasaskäimise. Kui olla 18 aastat ametis püsinud juht 30 000 töötaja ja 800 kontoriga pangas, mille tehnoloogiline põhistruktuur pärineb seitsmekümnendatest, on kutsuv püsida eitusfaasis. Jah, ka taolisi dinosaurusi leidub.

Seda probleemi ilmestab globaalse konsultatsiooniettevõtte Accenture’i tehtud uuring, mille kohaselt üle maailma valitud 109 suurema panga hulgas oli ainult 6% kõigist juhtkonna liikmetest tehnoloogiataustaga ning 43% juhtudel polnud juhtkonnas ühtegi tehnoloogiataustaga liiget. Kõige paremad näitajad olid Suurbritannia ja USA ettevõtetel, kõige kehvemad Kreeka, Itaalia, Brasiilia ja Venemaa pankadel. Pole keeruline järeldada, kas juhtkonna tehnoloogiatausta ja arengu vahel on sõltuvus. Praktilises võtmes võib isegi öelda, et kui juhtkonnas leidub inimesi, kes ei ole kuulnud ettevõtetest nagu Braintree, Lending Club, N26, Nutmeg või Transferwise, siis on raske ka arengut oodata.

Teine äärmus on kõigi tehnoloogiliste võimalustega kaasa jooksmine, aga see ilmselt tähendaks lainetes uppumist. Optimaalne on keskenduda väljavalitud trendidele.

LHV panustab kliendi ajakulu vähendamisele ja teenuste intuitiivsema kasutamisega seotud trendidele. Mobiilipanga võimekus tõuseb praeguse internetipanga tasemele, hõlmates nii kliendiks saamist, aga ka maksete tegemist, laenude võtmist, hoiustamist, väärtpaberite vahendamist ja kliendituge.

Intuitiivsema kasutamise ja olematu ajakuluga kasutatavaid tooteid aitab tulevikus saavutada ka kogu masinõppe ja suurandmetega seotud temaatika. Kui andmed on nafta, siis masinõpe on siin puurtorn. Suurandmed võimaldavad kliendi käitumise analüüsi viia sügavuti, avastades seniteadmata mustreid. Tulemuseks on õigel ajal just konkreetse inimese jaoks sobivate toodete pakkumine.

Maksed hakkavad toimuma reaalajas, paljud maksed muutuvad nähtamatuks. Analoogi saab tuua takso tellimise mobiiliakendustega, kus varem sisestatud kaardiandmed lubavad taksost väljuda ilma eraldi makset sooritamata. Lähitulevikus leidub järjest enam kaupmehi, kelle juures eelsisestatud kaardiandmete puhul see samamoodi võimalik on.

Kokkuvõttes peavad pangad ületama väljakutse, kus üha komplekssemas regulatsioonide rägastikus tuleb pakkuda järjest sujuvamat, intuitiivsemat ja nähtamatumat teenust. Kindlale lõigule keskenduvad iduettevõtted võivad üksikutes kohtades saavutada parema tulemuse, mis võib kaasa tuua ka teenusepakkuja vahetuse, kuid see tõenäoliselt ei toimi pangateenuste jagamisel kümne erineva ettevõtte vahel. Teisisõnu jääb tarbija eelistama parimat kombinatsiooni.

Väljakutsetest hoolimata jääb pankadele alles suur usaldus, tagatud hoiuste kaasamise ja laenude väljastamise võime. Kui seda suudetakse kombineerida innovatsiooni ja kaasaegsetele nõuetele vastava kiiruse, disaini ja kasutajamugavusega, on tegemist väga elujõuliste ettevõtetega.