Suurte valimiste eelmäng
Kahjuks olidki need valimised vähemalt suurlinnades vähem kohalikele teemadele keskendunud kui üleriigiliste valimiste peaproov, kirjutab ettevõtja ja poliitikavaatleja Raivo Vare.
Tervikuna valitsesid pigem raha- ja tasuta asjade lubadused ning kohalikust kompetentsist väljuvad teemad, maal aga uue haldusterritoriaalse jaotuse mõju tõttu omakandi-patriotism ning usutavate inimeste renomee ja tegelikud kohalikud mureteemad.
Valimisliitude üldine tulemus, eriti maapiirkondades, oli vägagi tugev ning tõestas veel kord, et erakondade omaaegsed katsed seaduse abil need kõrvale tõrjuda ka kohalike probleemide lahendamise juurest ei olnud mitte sisulised, vaid omakasupüüdlikud.
Uuenenud Keskerakond kinnistas oma positsiooni Savisaare-järgselt jätkuvalt ühe juhtiva jõuna. Partei kui institutsioon osutus tugevamaks oma üksi jäänud endisest juhist. Edgar Savisaarele ja tema nimekirjale tuli väga suur kaotus, tema enda isikumandaadile vaatamata. Ettevõtjad, kes temaga kaasa läksid, said samuti lüüa.
Ka Narvas põrus Savisaare nimekiri täielikult. Vaid Sillamäel ja Maardus sai ta väikese mandaatide arvuga Keskerakonna kõrval volikokku. Seega: Tallinnas jääb kõik vanaviisi, kuigi võib tulla veel ka KeSo ehk koalitsiooni kaasatakse ka sotsid. Venekeelsele masselektoraadile on tekkinud uus liider – Mihhail Kõlvart, kes varjutas ka vahepeal kirkamalt särama löönud Yana Toomi imago.
Reformist ja IRList
Tartus kasvatas oma võitu eelmise korraga võrreldes veelgi Reformierakond. Väiksemaks partneriks ilmselt jätab ta Keskerakonna. Seega ka seal kõik läheb vanaviisi edasi. Narvas võitis mäekõrguselt Keskerakond, kuigi Katri Raiki juhitud ühinenud opositsioon sai oma fraktsiooni volikogus. Kohtla-Järvel võitis mäekõrguselt samuti Keskerakond. Vaid Pärnus jäi ta teiseks Reformierakonna järel. Seal läheb keeruliseks koalitsiooni moodustamiseks ainsana suurlinnadest. Muidu on suurlinnad kõik kas Keskerakonna võimu all või siis tema osalusel juhitavad. Mis loob hea lähtepositsiooni ka tulevastele üldvalimistele minekul arvestades, et Toompea on samuti nende juhtida.
Reform parandas tulemust tervikuna ja Tallinnas sealhulgas. Eriti üllatav oli ligi 1400 paberhäält, mis lisandusid skandaali kangelaseks saanud endise peaministri Taavi Rõivase Kesklinna esialgu väga kõrgele e-häälte saagile pärast skandaali puhkemist. Ilmselt tõesti Reformi elektoraat mobiliseerus selle loo peale.
Sotsid tegid üksikuid häid tulemusi, näiteks suursaartel või Võrus, aga tervikuna jäi nende tulemus nõrgemaks oodatust.
IRl osutus sitkemaks kui ennustati. Kaotati küll hääli võrreldes eelmise korra kõrge tulemusega, aga siiski… Kuigi hääli kaotati selgelt nii Reformile kui EKRE-le. Viimane aga küll ei saanud vist loodetud häälte hulka tervikuna, kuid siiski suutsid järsult parandada oma tulemust eelmise korraga võrreldes ning said oma fraktsiooni ka kolme suurima linna volikogusse, mitte ainult mandaate maapiirkondades, näiteks Raplas ja mujal. Seda olukorras, kus neil oli vaid kogu kamba peale ainult kaks tõelist häältemagnetit. Tundub, et eelseisvatel valimistel võib neil oma senise agressiivse taktikaga võimalik veelgi tähelepanu ja toetust võita, sest nende kohalike valimiste programm oli ju kõigist erakondadest kõige vähem kohalik.
Kokkuvõttes tundub, et kas stabiilsusele või konservatiivsusele rõhuv populistlik agenda oli üksjagu valijatele meeltmööda, v.a rahvuslikult motiveeritud muudatuste rõhutamine, millel oli samuti üksjagu külgetõmmet. Kõik nii võitsid kui kaotasid, kuid suurim kasu tuli siiski uuenenud Keskerakonnale, kelle perspektiivid Eesti poliittaevas ainult tugevnesid.