Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Noored ei ole lumehelbekesed
Noored vajavad senisest kvaliteetsemat majandusõpet.Foto: EPA
SEB panga noorte finantskäitumise värske uuring tõestab ilmekalt, et noortele tihti omistatav lumehelbekeste tiitel ei päde, kinnitab Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Karl Andreas Sprenk.
Uuringust selgub, et noored on valmis töötama sissetulekute nimel, mis jäävad alla turu keskmise ning on lisaks ka eesmärgikindlad säästjad. Takkapihta töötab suur osa neist paralleelselt täiskoormusel õpingutega.
Palganumbri asemel väärtustavad noored pigem töö sisu ning meelepäraseid töötingimusi. Noored võtavad tänastest kogemustega tööturul tegutsejatest märksa meelsamini omaks tulevikutöö kontseptsiooni, mida ääriveeri temaatilistel konverentsidel tutvustatakse ja mis muudab seniseid tööharjumusi nagunii tundmatuseni. Tundub liiga ilus, et olla tõsi? Midagi on sellelt pildilt tõepoolest puudu.
Puudu on investeerimisjulgus ja riskivalmidus. 21. sajandi noorte eesmärgid ei paikne enam viisaastaku taga, vaid siinsamas - käekatsutavas kauguses ja kohe tajutavas praktilisuses. Märksõnad kinnisvara, väärtpaberid ning hoiukonto muutuvad ehk oluliseks alles vahetult enne pereloomist.
Põhjuste otsimisel jõuame koolihariduseni. Kahjuks näeme karjääriõpetust koolides endiselt valikainena, rääkimata ettevõtlusõppest, majanduse ning investeerimise ABCst ja muust, mis ettevõtlusega alustamiseks eeldused looks. Tänuväärselt püüavad tühimikku täita era- ja mittetulundussektori algatused, mis noortele finantsmaailma tutvustavad. Ent kas sellest piisab, et kasvatada peale põlvkond ettevõtjaid ning investeerimishaisid?
Laiem, eeskätt noortele suunatud tööturuteenuste pakett , mis sisaldaks soodsamaid tingimusi ettevõtlusega alustamiseks, võiks olla üks suund, kuhu liikuda. Siin ei peaks vaatama üksnes riigi otsa, vaid seda tuleks arendada koostöös.
Ning kui see tundub esimese hooga liiga suur amps, siis tasuks vähemalt senisest tunduvalt jõulisemalt toetada õpilasfirmade programmi. Täna jääb hoogsalt alustanud õpilasfirmade potentsiaal pahatihti lõpuni realiseerimata. Senisest enam tuleks noortele tutvustada ettevõtluse erinevaid vorme ja võimalusi ning seada formaalhariduse raamides fookus karjääriõppele ning kogemuste varajasele omandamisele.
Noored ei ole lumehelbekesed, kuid tänane haridussüsteem ei soodusta ka ärihaide kasvu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.