Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pandikirjad kui võlakirjaturu alustala

    Tiit MeidlaFoto: Danske Bank

    Pandikirjad on rahvusvahelistele investoritele atraktiivsed ja arusaadavad. Ainult Eestil pole veel sellekohaseid seadusi, kirjutab Danske Banki Balti riskijuht Tiit Meidla.

    Eesti võlakirjaturg on õhuke. Edasiseks arenguks on vaja tugevat impulssi, millele saaks tugineda turu edasine mitmekülgne areng.
    Kahtlemata peaks tegemist olema sellise võlainstrumendiga, mis suudaks nii riskitasemelt kui ka likviidsuselt vabalt konkureerida riigivõlakirjadega, peaks vastu ka kõige karmimas finantskriisis ning millel oleks rahvusvaheliste reitinguagentuuride krediidireitingud.
    Eesti finantsturu väiksuse tõttu peab selline instrument olema atraktiivne ja üheselt mõistetav ka rahvusvahelistele professionaalsetele investoritele. Samuti peab emitentidel olema äriliselt otstarbekas seda esmasturul järjepidevalt pakkuda erinevate tähtaegadega lõikes.
    Mis see pandikiri on?
    Sellistele kriteeriumitele vastavat võlainstrumenti ei olegi nii lihtne leida. Tihitipeale on täitmata mõni või lausa mitu eeltoodud eeldust. Kõige suurem potentsiaal on pandikirjadel (covered bonds), mis lisab aga omakorda eelduste nimekirja veel ühe nõude – seaduse olemasolu.
    Pandikirja korral on tegemist panga emiteeritava võlakirjaga, mille tagatiseks on panga kinnisvara tagatisel väljastatud laenud. See tähendab, et investori nõuded on kahekordselt tagatud. Need on tagatud nõudega emitendi ehk panga vastu ning nõudega pandikirjade tagatiseks olevatest laenulepingutest tulenevate nõuetega laenusaajate vastu.
    Selline nn kahekordne tagatis koos pandikirjade seadusest tuleneva kaitsega maandab investorite riske pandkirjade investeerimisel ja tagab investorite kaitse panga maksejõuetuse korral. Need asjaolud viivad pandikirjad investorite silmis tihtipeale riigivõlakirjade ligilähedasele riskitasemele. Eestis pandikirju puudutav seadusandlus veel puudub, aga töö selles suunas käib.
    Pandikirjade investorite seas domineerivad tavaliselt need, kes hoiavad positsioone lõpptähtajani. Turu suuruse poolest on Euroopas suurimad Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Rootsi. Nii Eesti kui ka Baltikumi vastav turg kokku oleks Euroopa üks väikseim, konkureerides potentsiaalselt Ungari ja Slovakiaga.
    Eestis võiks näiteks pandikirjade soetamiseks olla huvitatud kohalikud pensionifondid, kindlustusseltsid, kuid ka teatud tingimustel teised pangad. Kuigi Euroopa turu kontekstis on standardne esmasemissiooni suurus, 500 miljonit eurot, Eesti kontekstis ülisuur, siis teisalt on investoritel jällegi huvi riskantsemate piirkondade vastu suurem.
    Sobivad EKP tagatiseks
    Pandikirjade süsteemset tähtsust näitab ka asjaolu, et teiste seas on pandikirju oma varaostukavade raames ostmas Euroopa Keskpank (EKP). Täiendavast nõudlusest on kahtlemata võitnud ka kõik emitendid. Kuna EKP turuosa pandikirjade turul küündib tänaseks juba julget üle ühe kolmandiku, siis tähendab see, et EKP jääb veel pikaks ajaks väga oluliseks investoriks pandikirjade turul. Sellest saaksid potentsiaalselt osa ka Eesti emitendid.
    Pankadele pakuvad pandikirjad võimalust kaasata soodsatel tingimustel – veidi alla poolte emissioonide on negatiivse tootlusega – keskmise ja pikaajalise tähtajaga ressurssi. See on oluline nii varade ja kohustuste tähtaegade juhtimisel kui ka ressursibaasi mitmekesistamisel nii investorite kui ka instrumentide lõikes.
    Kuna pandikirjad on kasutatavad tagatisena Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste operatsioonide raames, siis see loob täiendavaid võimalusi pankadele likviidsuse juhtimisel. Äärmiselt oluline on siin aga see, et pandikirjade turg jäi toimima nii globaalsele finantskriisi kui Euroopa võlakriisi ajal ning võimaldas pankadel juurdepääsu kapitaliturule.
    Euroopa võlakriisi jooksul oli isegi periood, kus mõnes riigis suutsid pandikirjade emitendid kaasata vahendeid kapitaliturul soodsamalt kui kriisiga võitlevad riigid.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”