• Jaga lugu:

    Täna hübriid, homme elekter

    Arno Sillat.Foto: Meeli Küttim

    Kuigi maailm liigub transpordis järjest keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutuselevõtu poole, sõidab suurem osa inimesi ka 10 aasta pärast ilmselt bensiini- või diiselsõidukiga, kirjutab autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat.

    Euroopa poliitikud on võtnud autode saastamise teema väga tõsiselt ette, tehes ettekirjutusi ja kehtestades reegleid nii riikidele kui ka autotootjatele.
    Riigid peavad aastaks 2020 transpordis kasutusele võtma vähemalt 10% ulatuses taastuvenergia. Autotootjatele on Euroopa Komision määranud alates 2021. aastast toodangu CO2 keskmise piirmäära 95 g/km. Kõigile arusaadavas keeles tähendab see auto kütusekulu 4,1 liitrit bensiini või 3,6 liitrit diiselkütust 100 kilomeetri läbisõidu kohta. Värskelt esitles Euroopa Komisjon aga juba järgmise perioodi eesmärke – vähendada sõiduautode heitmeid veel 30% aastaks 2030. Peamine tee selle saavutamiseks on elektriautode osakaalu tuntav tõus.
    Poliitikud ajast ees
    Selles osas on poliitikud jõudnud teadlastest ja inseneridest ette – tänane tehnika tase ei võimalda veel autode mõttes kogu maa kiiret elektrifitseerimist. Ei jätku piisavalt voolu riikide ega kodumajapidamiste tasemel, samuti napib liitiumi akude jaoks ning puuduvad piisava tihedusega laadimisvõrgud.
    Ostja jaoks on suurimaks probleemiks jätkuvalt hind. Väiksemates võrdlusklassides on hinnavahe sisepõlemismootoriga analoogiga praktiliselt kahekordne. Suuremate ja ka kallimate autode vahe on väiksem. Tänu enamikus Euroopa riikides kehtestatud elektriautode soetamise dotatsioonile või maksusoodustustele on nende osakaal uute sõiduautode müügis siiski jõudnud 2%-ni. Läbimurre elektriautode hinnas ning nende võimekuses on aga seni tulemata.
    Hübriidide võimas tulek
    Seniks on turgu haaramas erinevat tüüpi hübriidid. Kui elektriautode lisandumine on Eestis üsna nullilähedane, siis hübriidide osakaal uute sõiduautode müügis on sel aastal olnud vahemikus 5-7%, mis on isegi kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Müügiedu põhjused on lihtsad – hübriidid on jõudnud hinnas tavaautode tasemele, aga annavad kasutamisel kokkuhoiu.
    Ilmselt jätkub sama trend ka lähema viie aasta jooksul – hübriidide osakaal kasvab, sillutades teed elektriautodele. Enamik autoomanikke sõidab aga ilmselt veel 5 ja ka 10 aasta pärast bensiini- või diiselsõidukiga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.