Täna hübriid, homme elekter

Euroopa poliitikud on võtnud autode saastamise teema väga tõsiselt ette, tehes ettekirjutusi ja kehtestades reegleid nii riikidele kui ka autotootjatele.

Riigid peavad aastaks 2020 transpordis kasutusele võtma vähemalt 10% ulatuses taastuvenergia. Autotootjatele on Euroopa Komision määranud alates 2021. aastast toodangu CO2 keskmise piirmäära 95 g/km. Kõigile arusaadavas keeles tähendab see auto kütusekulu 4,1 liitrit bensiini või 3,6 liitrit diiselkütust 100 kilomeetri läbisõidu kohta. Värskelt esitles Euroopa Komisjon aga juba järgmise perioodi eesmärke – vähendada sõiduautode heitmeid veel 30% aastaks 2030. Peamine tee selle saavutamiseks on elektriautode osakaalu tuntav tõus.

Selles osas on poliitikud jõudnud teadlastest ja inseneridest ette – tänane tehnika tase ei võimalda veel autode mõttes kogu maa kiiret elektrifitseerimist. Ei jätku piisavalt voolu riikide ega kodumajapidamiste tasemel, samuti napib liitiumi akude jaoks ning puuduvad piisava tihedusega laadimisvõrgud.

Ostja jaoks on suurimaks probleemiks jätkuvalt hind. Väiksemates võrdlusklassides on hinnavahe sisepõlemismootoriga analoogiga praktiliselt kahekordne. Suuremate ja ka kallimate autode vahe on väiksem. Tänu enamikus Euroopa riikides kehtestatud elektriautode soetamise dotatsioonile või maksusoodustustele on nende osakaal uute sõiduautode müügis siiski jõudnud 2%-ni. Läbimurre elektriautode hinnas ning nende võimekuses on aga seni tulemata.

Seniks on turgu haaramas erinevat tüüpi hübriidid. Kui elektriautode lisandumine on Eestis üsna nullilähedane, siis hübriidide osakaal uute sõiduautode müügis on sel aastal olnud vahemikus 5-7%, mis on isegi kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Müügiedu põhjused on lihtsad – hübriidid on jõudnud hinnas tavaautode tasemele, aga annavad kasutamisel kokkuhoiu.

Ilmselt jätkub sama trend ka lähema viie aasta jooksul – hübriidide osakaal kasvab, sillutades teed elektriautodele. Enamik autoomanikke sõidab aga ilmselt veel 5 ja ka 10 aasta pärast bensiini- või diiselsõidukiga.