Minu vaenlase vaenlane on sõber

Kaks viga

Sellisel lähenemisel on kaks fundamentaalset viga. Esiteks on inimestel, kes leiavad, et võiks vähem metsa raiuda, ja neil, kes metsa tooraineks kasutavad, loomulikult kattuvad huvid, mida ei pea eraldi letitaguste tehingutega soodustama ja mida saab turu terminites lihtsalt kirjeldada: uusi suuri punktvõimsusi turule ei taheta, sest metsa müügihind võiks olla võimalikult madal. Ühtedele on sisendi madala hinna soov igati loomulik. Teised, st metsakaitsjad arvestavad aga faktiga, et madala hinna tingimustes ei muutugi hea osa metsadest majanduslikult tasuvaks ja jäävad raiumata.

Teiseks lähtub „niikuinii on ära ostetud“-vaatenurk kahtlasest arusaamast, nagu oleks raha või isiklik kasu ainus inimesi motiveeriv jõud. Või suudaks argumenteeritud lärmi lüüa ainult korralikult finantseeritud sektor.

Ühte või teist pidi jääb mulje, et niikaua, kuni rohelise mõttelaadiga inimesed niisama petitsioone saadavad, peetakse neid ullikesteks. Kui nad aga peaksid suutma mobiliseeruda teiste, võib-olla isegi vastandlike huvidega lobigruppidega samal ajal, siis on nad korrumpeerunud. Arusaadav, kui rohelised ei meeldi, ja ega nad ei peagi meeldima, aga argumenteerituks sellist lähenemist pidada ei saa.