Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Piret Jesse
- 14. veebruar 2018 kell 3:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Aktsionäri õigused vastaku tema osaluse suurusele
Piret JesseFoto: ErakoguKuigi väikeaktsionäride õigusi tuleks seaduse tasandil mõnevõrra paremini kaitsta, on siiski vaja säilitada terve mõistus, kirjutab vandeadvokaat Piret Jesse.
Ajakirjanduses kütab kestvalt kirgi väikeaktsionäride kaitse küsimus. Peamiselt kirjutatakse sel teemal paari suurema poolelioleva kohtuasja raames, kus suuraktsionäride esindajad väidavad, et väikeaktsionäride õigused on Eestis piisavalt kaitstud ning väikeaktsionäride esindajad üritavad meedia vahendusel luua kuvandit, nagu tegeleksid suuraktsionärid puuduliku seadusandluse tõttu kestvalt äriühingu ja väikeaktsionäride huvide kahjustamisega ning väikeaktsionäridel peaks olema äriühingus vaat et suurem otsustusõigus kui suuraktsionäridel. Kõlapinda leidnud vaidlused on peamiselt rahalised, kus erimeelsused on tekkinud kas seoses dividendide väljamaksmisega või osaluste õiglase väljaostuhinnaga.Kummagi leeri esindajate demagoogia ja äärmustesse laskumine ei aita olukorra lahendamisele kaasa. Tõsimeeli väita, et väikeaktsionäride positsioon Eestis on hea ning selles osas pole vaja midagi muuta, on vale. Samaväärselt väär on seisukoht, et väikeaktsionärid peaksid omama suurtega samaseid või isegi enam õigusi. Nimelt on viimastel kuudel väikeaktsionäride esindajad teinud ridamisi uusi ettepanekuid seaduse täiendamiseks, sealhulgas väikeaktsionäri väljaastumise õigus, õigus vahetada välja äriühingu juhatus, kvooruminõuete kaotamine ning õigus võtta vähemuse häältega vastu teatud ühingu juhtimist puudutavaid otsuseid.Väikeaktsionäri huvitab lühiajaline kasumMeediakajastustest kõlama jääv väide, justkui tegutseksid suuraktsionärid tihtipeale ühingu huvide vastaselt, on praktikas enamasti vale. Kui see nii oleks, ei oleks äriühing üldjuhul kasumlik ja see välistaks ka raha jagamise vaidlused. Oma õiguste vähese kaitse üle nurisevad väikeaktsionärid on tavaliselt passiivsed investorid, kes ei tegele äriühingu igapäevase juhtimise ega lisandväärtuse loomisega.Erinevalt suuraktsionärist, kelle huvi on äriühingu arendamine, konkurentsipositsiooni parandamine ja äriühingu kui terviku väärtuse suurendamine, on väikeaktsionäride huvi üldjuhul suunatud lühiajalise kasumi teenimisele. See on ka mõistetav, arvestades suur- ja väikeaktsionäri positsiooni ja äriühingu käekäigu mõjutamise võimalusi. Just sel põhjusel lähtub ühinguõigus otsuste vastuvõtmisel häälteenamuse põhimõttest. Sellega on põhjendatavad ka muud aktsionäride vahelist tasakaalu reguleerivad sätted. On igati põhjendatud, et aktsionäri õigused, nii nagu ka riskid, vastavad tema osaluse suurusele.Kuigi väikeaktsionäride õigusi tuleks seaduse tasandil mõnevõrra paremini kaitsta, on siiski vaja säilitada terve mõistus. Kui kõik väikeaktsionäride esindajate ettepanekud seadusesse viia, tekiks meil olukord, kus vähemus omab kontrolli enamuse üle. Ei pea olema just majandusteadlane, mõistmaks, et selline olukord suurendaks ettevõtluskeskkonna ebakindlust ja kahjustaks investeerimiskeskkonda rohkem kui mistahes muud tegurid.Passiivse investori ärkamineVõtame üsna tavapärase Eesti olukorra ettevõtluses, kus paar sõpra asutavad äriühingu, kuid ajapikku jääb mõni osanik äriühingu jooksvast tegevusest kõrvale ja muutub kas teadmiste või huvi puudumise tõttu passiivseks investoriks. Ülejäänud panustavad äriühingu arendamisse ilma vastutasu saamata oma aega ja vahendeid ning muudavad aastatega ettevõtte edukaks. Kuigi ettevõte on oma kasumi suuresti reinvesteerinud ja selle arvelt kõvasti kasvanud, ilmub ühtäkki välja seni äriühingu tegevusest eemal olnud väikeosanik, kes ei ole äriühingu tegevuse vastu eelnevalt erilist huvi üles näidanud, kuid hakkab ühel hetkel nõudma dividendide väljamaksmist või otsima muul viisil võimalusi osaluse rahaks tegemiseks.Sageli nõutakse kogu aastatega akumuleeritud raamatupidamisliku kasumi väljamaksmist, suutmata mõista, et kasum on reinvesteeritud ja selle väljamaksmine tooks parimal juhul kaasa ettevõtte majanduslikud raskused, halvemal juhul ka maksejõuetuse. Inimlikust vaatevinklist võib selline väikeinvestori käitumine isegi mõistetav olla, kuid samas on ilmne, et enamusaktsionär näeb pilti mõnevõrra laiemalt ja lähtub oma otsustes üldjuhul mitte lühi-, vaid pikaajalisest kasust.Kui väikeaktsionärid saaksid oma tänaste eestkõnelejate soovide kohaselt õiguse võtta otsuseid vastu koosolekutel ilma kvoorumi nõudeta, vahetada välja juhatust ja otsustada kogu kasumi jaotamise üle, muudaks see mitmete aktsionäridega äriühingu praktikas juhitamatuks ning asi lõpeks varem või hiljem pankrotiga. Saatuse irooniana kannataks sellise seadusandluse läbi ennekõike just tänased ja tulevased väikeaktsionärid, sest see tooks kaasa olukorra, kus liiga suurte õigusriskide tõttu hakataks neid äriühingute omanikeringist kõrvale tõrjuma ja hoidutaks nende kaasamisest juba tegevuse algusjärgus.Väikeaktsionäri mure väärib kuulamistSeadusandlust ei peaks kujundama üksikjuhtumite üldistamise ja nendega seonduvalt kirjutatud mainekujunduslike artiklite läbi.Siiski tasuks mõista, et väikeaktsionäri mure võib praktikas kasvada ka suuraktsionäri probleemiks ja just seetõttu on ettevõtluskeskkonna huvides, et seadusega tagataks väikeaktsionärile minimaalsed õigused tänasest mõnevõrra paremini. Kuna suur osa vaidlusi tekib äriühingu kasumi jaotamisest, oleks ilmselt piisav, kui kehtestataks seadusega õigus nõuda näiteks iga-aastaselt kuni 5% kasumi jaotamist. See tagaks kindluse nii väike- kui ka suuraktsionäridele ja välistaks olukorra, kus dividendide väljamaksmise üle hakkaks otsustama äriühingu majandustegevusest eemalseisev kohus. Väljaastumise õigus peaks aga olema otseses korrelatsioonis aktsiate ülevõtmise regulatsiooniga, st seda võiks nõuda üksnes juhul, kui enamusaktsionärile kuulub vähemal 9/10 aktsiakapitalist.Ettevõtluses on oluline stabiilsus ning kui näiteks 30% osalusega aktsionäril oleks igal ajal õigus nõuda enda väljaostmist turuhinnas või kogu kasumi jaotamist, kaasneks sellega kohe negatiivsed tagajärjed.Säilitame terve mõistuseVäikeaktsionär on siiski aktsionär, kellele kuulub vähemusosalus ning kes peab teadvustama nii sellega kaasnevaid võimalusi kui ka riske. Seadus ei tohi olla meede enamusaktsionäri nurka surumiseks. Pooldades küll, et seadusandlik regulatsioon tuleks üle vaadata ja hinnata, mis ulatuses võiks anda väikeaktsionäridele suuremaid õigusi, loodan, et seadusandja säilitab ka tulevikus terve mõistuse ja mõistab, et aktsionäri õigused peaksid olema siiski vastavuses tema osaluse suurusega. Kui väikeaktsionär soovib oma õigusi kaitsta, siis parim meede selleks on aktsionäride leping, mille sõlmimisel saab arvesse võtta iga üksikjuhtumi eripärasid ja asjaolusid ning kujundada aktsionäride vahelised suhted nendest lähtuvalt.Artikkel ilmus Äripäeva äriõiguse teabevarasMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Marge Ugezene
- 5. detsember kell 11:00
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi