Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erameedia on ok. Riigimeedia ei ole

    Meelis MandelFoto: Andras Kralla

    ERRi ei tasu pidada õige ja puhta ajakirjanduse lipulaevaks. Müük on täiesti normaalne, turumajandus niisamuti, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

    Eesti kuulub koos Soome, Venemaa ja Põhja-Koreaga riikide hulka, kus riigimeedia ehk meie puhul maksumaksja rahastatav Eesti Rahvusringhääling on hästi rahastatud ja populaarsemate tele- ja raadiokanalite seas. Tõsi, kuna Soomes rahastab maksumaksja arvestataval määral ka erameediat, meil aga mitte, kuulume riigimeedia rahastamise osas ühte alagruppi Venemaa ja Põhja-Koreaga. BBC pole õige võrdlus, sest seda rahastatakse loamaksuga ja sisuliselt peab ta rahastuse jätkumiseks vaatajanumbrites konkureerima erameediaga.
    ERR saab aastas maksumaksjalt 40 miljonit eurot (rõhuv enamik otse riigieelarvest, pluss otseeraldised saatesarjade jm tootmiseks ministeeriumitelt, sihtasutustelt). Seda on suurusjärguna sama palju, kui kulutab sisu tootmiseks kogu Eesti erameedia kokku.
    2017. aasta 30. novembri seisuga oli ERRis 715 töötajat (taandatuna täistööajale). Lisaks sellele teeb ERRile töövõtulepingu alusel regulaarselt kaastööd ca 730 koosseisuvälist töötajat. Me räägime peaaegu 1500 inimesest, kes ERRilt tööd saavad. Kui müügipersonal maha võtta, kahvatuvad erameedia töötajate arvud selle arvu kõrval.
    Ma ei loodagi, et poliitikud julgevad aastakümnetega välja kujunenud ERRi rahastamisahelat katki lõigata või lõhkuda. Küll aga pean oluliseks, et ühiskonnas ei tekiks arusaama, nagu oleks riigieelarvest rahastatav ERR see puhas ja õige ajakirjandus, aga tellimustest, reklaamirahast ja turumajanduslikust nutikusest end ülal pidav erameedia on midagi räpast ja kaduvat.
    Kuuldused erameedia surmast on liialdatud
    Meediaekspert Halliki Harro-Loit kirjutas eelmisel nädalal Postimehes, et ERR jääb ajakirjanikele peaaegu ainsaks töökohaks, ning püsib risk, et varsti pole enam vajalikku hulka professionaalseid ajakirjanikke. Ta tsiteeris üht Ameerika uurijat, kelle teada on kadumas kasumit taotlevatel meediaorganisatsioonidel põhinev vana majandusmudel.
    "Meie õnnetus on selles, et ka rahva hulgas kipub sõnal „äri“ või ka „ettevõtlus“ olema kollane maik – kõik müügiks, kõige halvemas mõttes. Mille nimel me sellest kommunismist siis lahti saime, kui kõik äritegevus on saatanast ja oma loomult amoraalne?" küsis Marju Lauristin Äripäeva raadios eelmisel nädalal.
    Kinnitan, et kuuldused erameedia surmast on tugevasti liialdatud. Enamgi veel, kui vaadata arenenud demokraatlikke lääneriike, siis ongi erameedia see üks ja õige meediavorm, millel läheb tegelikult taas üsna hästi.
    Täpsemalt, tellijate arvud on taas tõusuteel. See on nii maailma üldajakirjanduse lipulaevast The New York Timesist kuni majandusmeedia tähtede Wall Street Journali ja Financial Timesini välja. Äripäevalgi on maksvaid tellijaid, kes tasuvad paarkümmend eurot kuus, ligi 10 000. Aasta tagasi oli number 9000. Veel aasta varem 8500.
    Ka Facebooki ning Googlesse suunduvat reklaamiraha osatakse järjest paremini kompenseerida eriprojektide ja sisuturundusega. Korraldatakse üritusi, konverentse, koolitusi (kus tuleb muide samuti konkureerida maksumaksja rahastavatega). Jah, kasumimarginaalid meedias võiksid suuremad olla, kuid erameedia suudab ise hakkama saada.
    See tähendab, et suudetakse toota sisu, millest eest inimesed on nõus vabatahtlikult maksma. See ongi turumajandus – inimene teeb ise otsuse, et ostab mingit toodet või teenust. Riigimajandus on see, kui poliitikud võtavad maksumaksjalt raha, et luua sellega ise mingi teenus või toode.
    ERRi saaks kõvasti koomale tõmmata
    ERR maksab igale tööl käivale maksumaksjale üle 5 euro kuus. Aastas 65 eurot. Ilma, et inimeselt endalt küsitaks. Ilma, et ERR peaks oma vajalikkust tõestama.
    Ma ei hakka analüüsima ERRi enda efektiivsust või tema pakutavate toodete mõttekust (huvitav, mis turumajanduslikku hälvet ravib meelelahutusuudiste tootmine või laiemalt üldse online-uudiste pakkumine veebis maksumaksja raha eest?).
    Siit oleks üsna lihtsa vaevaga kokku võtta päris palju, et nt seal töötavatele headele inimestele selle võrra rohkem palka maksta. Ja teha seda nii, et Eesti inimesed ei saagi aru, et midagi olulist nende elust kadunud.
    Küll aga ei tasu ERRi võtta selle õige ja puhta ajakirjanduse lipulaevana. Müük on täiesti ok, turumajandus niisamuti. Seda ka ajakirjanduses. Halba kaupa ei osteta, kehva tootega surevad välja. Konkurents viib edasi – nagu igas teises valdkonnas.
    Lihtsalt ajakirjandusturust on Eestis 50% riigi käes ja ei allu konkurentsireeglitele. Minu meelest ei ole see ok. Ah et vaatan asja liialt enda mätta otsast? Aga kui pool õigusabiturust kuuluks riiklikule advokaadibüroole, kes osutaks „tasuta“ teenust? Või pool pangandusturust, nt Swedbank Eesti oleks riigi oma? Ja nii edasi.
    Tundub veider? Minule küll. Munitsipaalmajad meil juba on. Tasuta ühistransporti polnud isegi Nõukogude Liidus. Trend pole ses mõttes julgustav, kuid ärme lootust kaota. Kapitalistlik riigikord on hea, eraomand niisamuti. Ka meedias.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.