Artikkel

    Kuidas panna inimene tundma, et ta on huvitav ja oluline?

    Iga päev töötamist peab muutma inimese tööturu tarvis väärtuslikumaks, leiab Tiina Saar-Veelmaa, psühholoog, tööõnne uurija.

    Tiina Saar-Veelmaa, psühholoogFoto: Andres Haabu
    Loo pealkiri tekkis inspireerituna ühelt juhtimiskoolituselt. Nimelt arutlesid suure organisatsiooni juhid selle üle, kuidas väga kõrgete nõudmiste, ajasurve ja ülekoormuse tingimustes panna töötajad tegema seda, mida juhtidel tarvis. Veelgi enam, kuidas hoida inimesi motiveerituna ja saavutada koosmeel osakondade vahel, kui eesmärgid näikse kohati erinevad. Ja tagatipuks liita inimesi, kui kollektiiv koosneb erinevate generatsioonide esindajatest: X-ide põlvkond hoiab konservatiivset joont, samal ajal kui millennialid eelistavad paindlikkust ja kaasamist.
    Nii võimatuna näiva ülesande jaoks vajasid juhid kahtlemata suhtlemisoskuste raskerelvastust: enesekehtestamist, diplomaatiat, veenmist, läbirääkimist keerulistes olukordades, ajajuhtimist, konfliktsete olukordade lahendamist jne.
    Sarnasest olukorrast leiavad nüüdisajal end paljude ettevõtete juhid - ühelt poolt kõrged nõudmised, teiselt poolt töötajate rahulolu ja õnnelikuks tegemine. Kuna juhid ei ole sündinud tingimata supersuhtlejaks, pakutakse turul seesinaseid koolitusi laias valikus ja planeeritakse töötajate arenguplaanidesse. Selles poleks midagi halba kui suure osa juhtide varjatud eesmärk koolituse käigus poleks inimesi objektistada ning nendega manipuleerida. Samal ajal kui minnakse oma eesmärki taga ajama, ei pruugi enam huvitada, mida teine soovib. Võib küll oskuslikult kuulata, kuid siiski mitte kuulda.
    Paljude ettevõtete keskjuhid möönavad minu kogemust mööda kui ühest suust, et inimesi ei saagi alati mõista, sest ettevõtte eesmärgid vajavad täitmist, kasum teenimist, plaanid ellu viimist. Liiga palju kohtab Eesti organisatsioonides sedagi, et tippjuhtkond on töötajatest kaugenenud ja keskjuhid rähklevad endiselt kahe tule vahel nii nagu 15 aastat tagasi. Olen mõnelgi korral mainekas organisatsioonis teadustöö tulemusi tööõnnevalemist tutvustades taibanud end tundelt, nagu räägiks vangistatuile vabadusest. Inimeste silmis on küll igatsus, et loomulikult tahame me sellist juhtimist ja tunnustamist, nagu viimase aja teadusuuringud kirjeldavad, aga meil see küll võimalik pole.
    Sel hetkel, kui plaanidest, ajasurvest, käibest saab n-ö vääramatu jõud, muutubki inimene teisejärguliseks mutrikeseks, ressursiks. Ja kui ta vastu hakkab, siis koguni antikangelaseks või antagonistiks. 21. sajandi juhtimise paradigma - inimkeskse juhtimise peatükk lõpeb sellega. Juhid küll mõistavad, et vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi ei oska. Ja ehkki uue kultuuri loomiseks on olemas rohkelt töödisaini meetodeid, kaasavast märkamisest tööõnne mõõtvate äppideni välja, ei julgeta seda teekonda ette võtta ning takerdutakse kontrollipõhisesse juhtimisse usalduspõhise asemel. Aga inimesed sellistes organisatsioonides töötada ei soovi.
    Kui juhina kujutleda end nüüd korraks ühe oma töötaja kingadesse. Mõelda kui vana ta on, kui kaua töötanud ettevõttes, kas talle endiselt meeldib seal töötada või mitte. Ja küsida endalt, kuidas soovin, et mind eesmärkide ellu viimisesse kaasataks, kuidas tahan, et mind motiveeritakse. Enamasti jõuavad juhid selle mõtteharjutuse käigus tulemuseni, et soovivad tunda end ettevõttes olulise ja asjatundlikuna. Et neid hoitakse infoga kursis, küsitakse nende arvamust, tunnustatakse ja väärtustatakse.
    Sama kinnitab ka Soome arengupsühholoogi Päivi Ketoneni loodud koostöö mudel, nn arengupüramiid, mille esimene samm on aktsepteerimine. Nimelt soovivad inimesed, et neid austatakse just sellisena nagu nad on ja usutakse, et nad annavad oma parima.
    Koostöösoov lööb kõikuma sellest hetkest, kui inimesed tajuvad enda suhtes kriitikat või seda, et nendega ei arvestata. Muutumis- ja arenguvõime vajab tunnet, et baasiliselt mind austatakse ja armastatakse. Alles siis saab Ketoneni sõnul astuda järgmise sammu püramiidil päris koostöösuhte suunas, millest tekib sünergia, uued ideed, uued kogemused praktikas, kuni mänguilu ja vooseisundini välja. Aga algab see kõik sellest, et loobume oma varasematest hoiakutest ja eeldustest ja läheme inimese juurde küsimusega: kuidas mina saan sind õnnelikuks teha.
    Täpselt nii lihtne loogika peitubki vastuses loo pealkirjale. Tuleb pakkuda võrdsusel põhinevaid töösuhteid, tähenduslikkust, võimalikult suurel määral rakendada holokraatiat, kaasata inimesed töökultuuri disainimisse, selmet juhtidena ise kõike välja mõelda ja „alla kommunikeerida“.
    Kuidas teada, et oleme organisatsiooni juhtimisega õigel teel? Iga päev seal töötamist peaks muutma inimesed ilusamaks, targemaks ja paremaks, ehk tööturu mõistes väärtuslikumaks. Peame nad andma tööturule tagasi paremas olukorras kui saime. Nad peavad meie juures töötades saama ellu viia ka oma elu unistused.
  • Hetkel kuum
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Powell: intressi edasised tõstmised on keset tugevat tööturgu vajalikud
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles intervjuus, et USA majanduses on inflatsiooni aeglustumise protsess alanud. Lisades, et tõenäoliselt on vaja täiendavaid intressimäärade tõstmisi inflatsiooni viimiseks tagasi 2% eesmärgini.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles intervjuus, et USA majanduses on inflatsiooni aeglustumise protsess alanud. Lisades, et tõenäoliselt on vaja täiendavaid intressimäärade tõstmisi inflatsiooni viimiseks tagasi 2% eesmärgini.
Zoomi pandeemiast tingitud nõudlus on aeglustumas Kaotatakse 1300 töökohta
Zoom Video Communications teatas, et vähendab umbes 15% tööjõust ehk 1300 töökohta, kuna nõudlus ettevõtte teenuste järele on aeglustumas seoses pandeemia hääbumisega.
Zoom Video Communications teatas, et vähendab umbes 15% tööjõust ehk 1300 töökohta, kuna nõudlus ettevõtte teenuste järele on aeglustumas seoses pandeemia hääbumisega.
Reaalajas börsiinfo
Mikrofoniga Soomes: ettevõtted viisid end turismimessiks parimasse turundusvormi
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.

Olulisemad uudised

Teenetemärgi saanud Põlvamaa ettevõtja: olen harjunud ütlema, et maksumaksjat ei näe keegi
Presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud pakendeid tootva Cista juhatuse liige Vahur Käärik nentis, et varem ütles ta ikka, et auraha saavad moosekandid, aga maksumaksjat ei näe keegi.
Presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud pakendeid tootva Cista juhatuse liige Vahur Käärik nentis, et varem ütles ta ikka, et auraha saavad moosekandid, aga maksumaksjat ei näe keegi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.