6. november 2018 • 2 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Kriisi aitab vältida plaan

Kriitiliste olukordade tarbeks tasub koostada kriisiplaane, mis peaks olema ühest küljest detailsed, teisalt aga paindlikud, leiab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Kätlin Konstabel  Foto: Julia-Maria Linna

Kriisideks valmistumisel on ülioluline inimese teadmine sellest, kuidas tema psüühika kriisiolukordades toimib. Tähtis on adekvaatne ootus enda käitumise puhul keerulistes olukordades. Enda võimete ülehindamine keerulisel ajal võib tuua halbu tagajärgi, nende alahindamine halvab aga ka parimate oskuste korral.

Elu pidev kriisina tajumine on halb, sest selliselt mõtlev inimene muutub liialt kontrollivaks, tal peab olema igaks elujuhtumiks plaan, aga paraku ei jää siis rahulikuks eluks ja toimetamiseks kuigi palju võimalusi.

Paljud probleemid on ennustatavad, aga ometi tekitavad need saabudes ikkagi tohutuid kriise. Varude kogumine võimalikuks finantskriisiks nii riigi kui ka eraelulisel tasandil võib tunduda ilus soov, aga parimadki meist on säästmisega sageli hädas.

Näiteks võib ennustatavaks kriisiks pidada Euroopat tabanud rändekriisi. Kui see saabus, oli Euroopa riikide valmidus probleemiga tegelemiseks pehmelt öeldes kehvake.

Kui arstid prognoosivad inimesele tema eluviiside põhjal tervisekriisi, siis saaks ta teha endast oleneva, et see ei saabuks, ent ometi hakatakse probleemiga tegelema tihti alles siis, kui kriis käes.

Olgu siis ennustatavad või ennustamatud, käivitavad kriisid inimese kehas primitiivseima reaktsiooni – võitle, põgene või tardu. Inimesed peavad püüdma kontrollida seda primitiivset hirmutunnet, võitlemise või põgenemise soovi. Rahmeldamisega suureneb kriisiolukord veelgi.

Mõistlik on võtta kriise kui elu paratamatut osa ja väljakutset, millega hakkama saades võib tulemus olla hoopis senisest parem olukord.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt